Avalik juhtimine kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Haldusreformi võimalikud mõjud kodanike elukeskkonnale

tõusta eurotasemele ja, et meil oleksid kaasaegsed avaliku halduse põhimõtted on tarvis innovatsiooni, mis erineks täiesti siiamaani toimunud „loomulikust“ arengust. Seega peab toimuma kõikehõlmav reform. (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015) 4 1.1 Haldusreformi eesmärgid Riigi konkurentsivõime tugevdamiseks ning kodanikuühiskonna tagamiseks peab Eesti avalik haldus olema tunduvalt demokraatlikum ja efektiivsem, kui ta on olnud tänaseni. Kvaliteetne, innovatiivne, paindlik, kodanike huve ja õigusi arvestav ning seda kõike optimaalsete kulutustega tegev riik on haldusreformi eesmärgiks. Avalike funktsioonide täitmine peab olema täiesti avatud ning ametnikud peavad olema oma tegude eest rahvale ja poliitikutele vastama ning täiesti ausad (Sigma, 1998).

Ühiskonna uurimine ja analüüs

12

docx

Avalik juhtimine ja avalik teenus

Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku

Avalik haldus

18

doc

Avalik juhtimine

Avalik juhtimine LÄHENEMINE HALDUSJUHTIMISELE 1) Euroopas juriidiline lähenemine 18. saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika

Juhtimise alused

3

doc

AVALIKE ORGANISATSIOONIDE JUHTIMINE

AVALIKE ORGANISATSIOONIDE JUHTIMINE Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 1.1. Avalik sektor ja erasektor .......................................................................................2 1.2. Avalik haldus ja bürokraatia....................................................................................2 1.3. Traditsiooniline ja kaasaegne avaliku halduse mudel............................................. 2 1.3.1. Traditsiooniline avaliku halduse mudel .......................................................... 2 1.3.2. Kaasaegne avaliku halduse mudel ...................................................................2 1.4. Juhtimise koolkonnad..........................................

Juhtimise alused

32

pdf

Avaliku halduse eksamiks kordamine

puhkusetoetus, õ igus sõ idukulude hü vitamisele jne. Erinevused: avs- koosseisu nimestik ja palga astmestik on paika pandud, töölepingut ei ole – nimetamine/vabastamine ametist, kindlad nõuded, et saad tööd avs: vanus, teovõime, keel, haridus, kodakondsus, mujal ei või teenida tulu, peab deklareerima enda kui ka lähendaste majandusike tulusid, pikem puhkus, teise koefitsiendiga pension. Ers – eesmärk teenida tulu, omaniku huvi avs- avalik huvi, ühiskonna ühtlase arengu tagamine, etteplaneerimine, tegutsetakse poliitiselt kui turuvajaduste järgi. Avalikus teenistuses ja erasektoris töötamise erinevus ATS- avaliku teenistuse seadus Eesti avaliku teenistujad on mitmes mõ ttes priviligeeritumad kui tö ö tajad, sest neil on suuremad sotsiaalsed õ igused ja tagatised. Samal ajal sä testab ATS ametnikele seoses avalikes huvides tegutsemise ja avaliku võ imu teostamisega hoopis rohkem kitsendusi ja kohustusi.

Haldusjuhtimine

16

docx

Eesti, Läti ja Rootsi reformid

aset leidnud kohalikul tasandil viimastel aastakümnetel. Need reformid on puudutanud ka Rootsi avalikku sektorit. Kõnealused reformid on alguse saanud tavaliselt 1960-ndatel aastatel. Sisuliselt olid nende reformide ideed loodud selleks, et tugevdada poliitilisi ja administratiivseid institutsioone arenenud heaoluriikides, kandes endas sotsiaa- demokraatliku algupära. Selle perioodi reformide väga oluliseks taustsüsteemiks oli laienev ja aktiivne heaoluriik ja tema avalik sektor. (Wolmann) Eesti ja Läti said, aga reformidele mõtlema hakata ja seega ka neid läbi viima tunduvalt hiljem. Eesti ja Läti avaliku halduse areng sai alguse riikide iseseisvumise eel, mil hakkasid toimuma olulised majanduslikud ja poliitilised muutused, seoses nende protsessidega hakati ümberkujundama ka olemasolevat haldussüsteemi. Eesti ja Läti olid saanud Nõukogude Liidult pärandiks killustatud haldussüsteemi, mis koosnes paljudest spetsialiseerunud

Ühiskond

9

docx

Avaliku sektori ja äriühingu juhtimise erinevused

SISSEJUHATUS Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja ­ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga

Majanduspoliitika

22

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

­ Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715) ­ SM valitsemialas, täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikku sundi. ­ Ameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine, riiklikku järelevalve teostamine ja sunni kohaldamine ning politseile pandud ülesannete üleriigiline täitmine. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 (TPPS) (http://www.siseministeerium.ee/31926) ­ Rõhutatud on viite turvalisuspoliitika põhimõtet: igaühe vastutus, kaasamine, koostöö, ennetus ja pikaajaline planeerimine.

Kommentaarid (0)