Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lõuna-Korea kultuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Lõuna-Korea kultuur #1 Lõuna-Korea kultuur #2 Lõuna-Korea kultuur #3 Lõuna-Korea kultuur #4 Lõuna-Korea kultuur #5 Lõuna-Korea kultuur #6 Lõuna-Korea kultuur #7 Lõuna-Korea kultuur #8 Lõuna-Korea kultuur #9 Lõuna-Korea kultuur #10 Lõuna-Korea kultuur #11 Lõuna-Korea kultuur #12 Lõuna-Korea kultuur #13 Lõuna-Korea kultuur #14 Lõuna-Korea kultuur #15 Lõuna-Korea kultuur #16 Lõuna-Korea kultuur #17 Lõuna-Korea kultuur #18 Lõuna-Korea kultuur #19 Lõuna-Korea kultuur #20 Lõuna-Korea kultuur #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pptx

Lõuna-Korea kultuuri esitlus

Lõuna-Korea kultuur Merlyn Ernits 8. klass Juhendaja: Virve Neerot Viljandi 2014 Eesmärk Rohkem teada saada Lõuna-Korea riigist ja selle kultuurist Mind on huvitanud Lõuna-Korea meelelahutus kultuur (muusika, filmid ja sarjad) Minu lemmikzanrid on popmuusika, draamad ning tõsielusarjad Click to edit Master text styles Second level Third level Asukoht Fourth level Fifth level · Kaug-Idas · Korea poolsaare lõunaosas ·

Kultuur
thumbnail
10
docx

Vana-Kreeka kultuur

Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. HELLENISM 4.saj. II poole e.m.a. alistasid Makedoonlased Kreeka. Makedoonia valitseja peale Philippos II oli Aleksander Suur (tema poeg). Suur hulk kreeklasi rändas koos Aleksandriga Aasiasse sõjaretkele ja nende kaudu levis ka kreeka kultuur sinna. Aleksander Suur oli kartmatu sõjamees, kuigi ta sai sageli haavata. tal olid heledad juuksed ja eri värvi silmad - üks pruun, teine hall. Aleksander Suur lahkus võitjana suurest lagingutest, alistades ühe riigi teise järel. Talle anti tiitel SUUR ning ta abiellus Pärsia printsessiga. Aastal 323 e Kr ta suri äkitselt ja peale seda kujunes Kreekas välja terve rida hellenistlikke riike. Nendes riikides oli nii aasialikke kui ka kreekalikke kultuurilisi segusid.

Kunstiajalugu
thumbnail
28
docx

Lõuna-Korea ärietikett

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Bruno Meder RP131 LÕUNA-KOREA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2013 SISUKORD 1Üldine taustinfo......................................................................................................................... 1.1Pealinn................................................................................................................................ 1.2Rahavastik ja religioon....................................................................................................... 1.3Riigikeel............................................................................................................................. 1.4Raha................................................................................................................................... 1.5Valitsusvorm ja poliitika...............

Klienditeenindus
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Kanada, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tehhi Vabariik, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik. NATO lipp 23 Euroopa Nõukogu (liige alates 1976) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. Euroopa Nõukogu peasekretär on alates 1. oktoobrist 2009 endine Norra peaminister Thorbjørn Jagland. EEA

Geograafia
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Bosnia ja Hertsegoviina, Hispaania (Sierra Nevada), Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Portugal, San Marino, Serbia, Sloveenia, Türgi, Vatikan. Itaalia (Pompeji,Pisa) IdaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Bulgaaria, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa. 33 . Linn kui reisisihtkoht Linnaturism keskendub ümber: Kultuur ja pärand (ajalooline ja kaasaegne) Meelelahutus ja ööelu ­ linnaosad, West End, London; Brooklyn, NY; Kaubandus (=poodlemine) ­ vastavad piirkonnadtänavad, oluliste atrktsioonide juures Vastuvõtud, sööminejoomine ­ kõigile on oluline kvaliteet, osale ka ­ terviklik elamu Linn kui `paljuruumiline koht' on atraktiivne erinevatele sihtrühmadele: Ärireisijad ­ kui palju on linnas rahvusvaheliste firmade esindusi?

Turismiettevõtlus
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis (näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula). On leitud veel Reiu asulakoht Reiu jõe Pärnu jõkke

Kultuurilugu



Lisainfo

loovtöö

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun