KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr
Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku p = gh ( vedeliku või gaasi tihedus, g = 9,8 2
Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku p = gh ( vedeliku või gaasi tihedus, g = 9,8 2
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem
Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel Vm
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles
....... . 6. Küllastanud auru olukorras sama aja jooksul vedelikust lahkunud ja sinna tagasi pöörduvate molekulide hulk on ......... . 7. Igal vedelikul on oma keemistemperatuur. Välisrõhk tõuseb. Vedelik keeb nüüd .........temperatuuril. 8. Kondenseerumine on aine üleminek ........olekusse . 9. Kristallilistel kehadel sulamistemperatuur on........ . 10. Amorfsetel kehadel sulamistemperatuur .......... . 11. Anisotroopia on aine füüsikaline omadus, kus aine omadused ....... 12. Tuua näiteid sublimatsioon nähtuse kohta. 13. Gaasides ja vedelikes soojusjuhtivus seletub .......... .
Kõik kommentaarid