Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja?
  • Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid?
  • Mis on Eesti riigikeel?
  • Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel?
  • Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks?
  • Millised tegevused kuuluvad Vabariigi Valitsuse ja millised Riigikogu pädevusse?
  • Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt?
  • Milline seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise kaotamise ja taastamise tingimused ja korra?
  • Mis seadusega kooskõlas tohib piirata õigusi ja vabadusi?
  • Mille tõttu on diskrimineerimine keelatud?
  • Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav?
  • Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele?
  • Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine?
  • Kuhu on õigus pöörduda igaühel oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral?
  • Mida tuleb viivitamata teatada vahistatule?
  • Millal on isik kuriteos süüdi?
  • Kelle vastu ei sunnita kohtus tunnistama?
  • Kui lõplik kohtuotsus selle teo kohta on juba olemas?
  • Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes?
  • Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele?
  • Kelle kontrolli all on töötingimused?
  • Kelle järelevalve all on hariduse andmine?
  • Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse?
  • Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta tasuta haridusele?
  • Kes kaitseb autori õigusi?
  • Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse- usu- ja mõttevabadus?
  • Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi?
  • Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi?
  • Millal võib piirata inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada?
  • Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse?
  • Kes võivad kuuluda erakondadesse?
  • Millised ühingud liidud ja erakonnad on keelatud?
  • Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse?
  • Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse?
  • Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles?
  • Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis?
  • Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele?
  • Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju?
  • Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust?
  • Mida mõistetakse termini umbusaldus all ja miks on selle avaldamine meie PS-sse sisse kirjutatud?
  • Kellel on seaduse algatamise õigus?
  • Kes võtab vastu seadused?
  • Kes kuulutab välja seadused?
  • Kui seaduses pole öeldud millal ta jõustub siis millal ta jõustub?
  • Milline on kohtute esmane ülesanne?
  • Millest juhindub kohus oma töös?
  • Kes nimetab ja kes teeb ettepaneku kohtunike ametisse nimetamiseks?
  • Kelle ülesanne on Eesti kodanikku välisriikides kaitsta ja abistada?
  • Milline väide õiguskantsleri kohta ei ole tõene?
  • Kellele kuulub seadusandlik võim Eesti Vabariigis?
  • Mitu liiget on Riigikogul?
  • Kes võib kandideerida Riigikogusse?
  • Kes võtab Eesti Vabariigis vastu seadusi?
  • Kes otsustab rahvahääletuse korraldamise?
  • Kes valib Eesti Vabariigi Presidendi?
  • Kes võtab vastu riigieelarve?
  • Kes nimetab ametisse õiguskantsleri?
  • Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja?
  • Kes on Eesti Vabariigi riigipea?
  • Kes esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises?
  • Kes kuulutab välja Eesti Riigikogu valimised?
  • Kes kuulutab välja Eesti Vabariigi seadused?
  • Kes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse?
  • Kes on Eesti riigikaitse kõrgeim juht?
  • Keda võib üles seada Vabariigi Presidendi kandidaadiks?
  • Mitmeks aastaks valitakse ametisse Vabariigi President?
  • Kellele kuulub täidesaatev riigivõim Eesti Vabariigis?
  • Kes viib ellu Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitikat?
  • Kes kuuluvad Vabariigi Valitsusse?
  • Kes esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust?
  • Kes mõistab Eesti Vabariigis õigust?
  • Millest lähtub kohus õigusemõistmisel?
  • Kui kauaks nimetatakse ametisse kohtunikud?
  • Millistest kohtutest koosneb Eesti kohtusüsteem?
  • Milline kohus on riigi kõrgeim kohus?
  • Kes on praegu Eestis võimul?
  • Millised parteid kuuluvad Riigikogusse?
  • Millised parteid on opositsioonis?
  • Millised on praeguses Riigikogus fraktsioonid?
  • Millised Riigikogus olevad parteid on parempoolsed?
  • Millised Riigikogus olevad parteid on vasakpoolsed?
  • Milliseid erakondi võiks lugeda tsentristideks?
  • Kui demokraatliku riigi põhimõtet Millised need põhimõtted on?
  • Kuidas toimub Eesti Vabariigis riigivõimu legitimeerimine rahva poolt?
  • Kellele allub riigivõimu teostamine ja kellel on põhiseaduslik õigus riigivõimu teostamist kontrollida?
  • Millised peatükid sisaldavad põhiseaduse aluspõhimõtteid?
  • Mille alusel seda võib väita?
  • Miks nimetatud peatükkide muutmise õigus võib olla ainult rahval?

Lõik failist

Vasakule Paremale
EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #1 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #2 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #3 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #4 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #5 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #6 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #7 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #8 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 191 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raiili Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

EV põhiseadus ÕPILASTELE

I. KÜSIMUSED EESTI RIIGIKORRA PÕHIALUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE I JA III PEATÜKIS AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Milline on Eesti riigikord? 2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja? 3. Milliste sõnadega iseloomustatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse I peatükis Eesti Vabariiki? 4. Kas Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik või föderatiivne riik? 5. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? 6. Mis seadusega peavad olema kooskõlas kõik Eesti seadused? 7. Millisel põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus? 8. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused, mida tuleb kasutada säästlikult? 9. Nimetage Eesti riigikeel. 10. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks

Ühiskond
thumbnail
22
doc

Eesti Põhiseadus

ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks

Õigusteadus
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.

Riigiõigus
thumbnail
16
docx

Riigiõigus

RIIGIÕIGUSE KONSPEKT Põhiseadus Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. Juunil 1920 a., see jõustus detsembris. Konstantin Päts kehtestas 12. Märtsil 1934 kaitseseisukorra. Detsembris 1936 valiti kahekojaline Rahvuskogu (Riigikogu), kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus

Riigiõigus
thumbnail
15
doc

Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta

Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste

Õigus
thumbnail
76
docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

 Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud  Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid  15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust  24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest  4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus  Väga põhjalik põhiõiguste kataloog  Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel  Riigikogusse kuulus 100 liiget  Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus.  Presidenti ei olnud.  Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus  1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a

Riigiõigus
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.

Riigiõigus




Meedia

Kommentaarid (1)

reta1 profiilipilt
reta1: suht ok
19:22 15-02-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun