50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 202 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
158 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
linerik
Õppematerjali autor
Müügileping ____ ______________20____. a. _________________________________, registrikood ______________, asukoha aadressiga __________________________________, mida esindab ____________________________, (edaspidi Ostja), ühelt poolt ja _________________________________, registrikood_______________, asukoha aadressiga _________________________________, mida esindab _____________________________ (edaspidi Müüja), teiselt poolt, edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Käesoleva Lepinguga Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu lisas 1 nimetatud kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüjale tasunud enne käesolevale L
Garantiikirjaga tagatava kohustuse täitmisega. 2.6. Võlgnik vastutab Garantiikirja alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. 2.7. Võlgnik vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seatakse või on seatud Garantii andja ja Võlgniku või Garantii andja ja kolmanda(te) isiku(te) vahel sõlmitud lepingute alusel pant (sh hüpoteek ja/või kommertspant) järgmistel tingimustel järgnevalt loetletud varale (enne ja edaspidi nimetatud Tagatisvara) või käendus või muud tagatised: a) ___ järjekohale hüpoteek summas ___ kinnistule/korteriomandile, hoonestusõigusele/korterihoonestusõigusele aadressiga ___, registriosa numbriga ___; b) ___ järjekohale kommertspant Võlgniku vallasvarale; c) ___ poolt antav käendus. 2.8
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ panipaigast, edaspidi kõik
Eelleping sõlmiti enne 1. juulit 2002. Tegemist ei ole kestvuslepinguga, st võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 1 lg 1 ja § 11 järgi kohaldub sellele lepingule enne 1. juulit 2002 kehtinud seadus, eelkõige Eesti NSV tsiviilkoodeks (TsK). Kolleegium nõustub kohtutega, et VÕS § 118 taganemise tähtaja kohta on põhimõtteliselt ka enne 1. juulit 2002 sõlmitud lepingute puhul kohaldatav, kuna see on koos lõpetamise ühepoolse avaldusega osa lepingu lõpetamise korrast ehk selle formaalsetest eeldustest. 3-2-1-190-15 tühise eellepingu tähendus Kolleegium on selgitanud, et eellepingu korral võib tegemist olla müügilepinguga, kui selle järgi on kokku lepitud nii müügiese kui ka hind, st müügilepingu olulised tunnused III. SEMINAR
Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte. Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma. Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted.
6.4 Juhatuse liige kohustub hoidma Ühingu ärisaladust ja muud tavaliselt konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni ning seda kolmandatele isikutele mitte avaldama. 6.5 Käesoleva Lepingu tähenduses loetakse Ühingu ärisaladusteks informatsiooni, mida mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt tavaliselt peetakse konfidentsiaalseks, sealhulgas, kuid mitte ainult andmed Ühingu poolt sõlmitud lepingute ja nende sisu kohta, andmed Ühingu klientide, äri- ja koostööpartnerite kohta, Ühingu infosüsteemid, raamatupidamis- ja maksuarvestus, tegevusplaanid ja projektid (välja arvatud Ühingu poolt avalikustatud mahus) ning turvalisuse tagamisega seonduvad küsimused. 6.6 Ühingul on õigus konkurentsipiirangut rikkunud Juhatuse liikmelt nõuda leppetrahvi summas 100 (sada) EUR tasumist ning rikkumisega tekitatud kahju
MAA RENDILEPING Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisak
mida nad ise on loonud. Ühing – 2 tähendust – see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. See on siseühing e 1 ühingu sisemine külg. Aga on olemas ka väline külg – suhted kolmandate isikutega. See on aga sekundaarne, esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem. Väline külg – kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing – abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine – tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid – seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus – aktsiaselts – praktiliselt dispositiivseid norme pole.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid