Tööstusliku pöörde algus Eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

27

doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Kaubeldi eelkõige rukki ja linaga. Kaubanduslinnana said tuntuks ka Narva ja Pärnu. 8.3. Eesti majandus Liivi sõjast kuni Põhjasõjani Poola võimude agraarpoliitika Eestimaal pärast Liivi sõda Liivi sõja ajal oli Liivimaa aadlile esialgu vägagi soodne: kinnitati Liivimaa aadli vanad eesõigused. Privileeg andis aadlikele kaelakohtuõiguse (kõrgema kohtuvõimu) talupoegade suhtes. Pärast Liivi sõda ei otsinud Poola võimud enam aadlilt toetust ja tegid agraarpoliitikas järsu pöörde. Aastatel 1582 ­ 1596 viidi läbi reduktsioon(mõisade riigistamine, (restitutsioon- mõisad lähevad tagasi mõisnikele)). Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist

Majandus

44

docx

Eesti uusaeg

Samuti Põhjasõja käigus venelaste rüüsteretked (1702-1703), palju rahavstikku taperi seal, et "vaenalast nõrgestada". 1709 suur viljaikaldus Lõpp-punktisks oli suur katk 1710-1711. Sellesse võis surra kuni 200K inimest, mõjus väga hävitavalt. Aaastatks 1712 elas eesti aladel umbes samapalju inimesi kui 13. sajandi alguses. 18 sajandil rahvaarv kasvas suhteliselt stabiilsed. Esimese hingeloenduse anemetel 1782 oli siis ca 485K inimest eesti aladel. 18saj lõpp, 19 saj algus ületab elanikkond poole miljoni piiri. 18 saj alguses domineeris sisseränne( oli suurem kui väljaränne). 18 saj teisel poole hakkab domineerime "ebaseaduslik väljaränne" ehk talupegade pagemine. Pageti soome, vene aladele, setu aladele. Alates 1880 rahavastik kasvas päris kiiresti, sajandi lõpuks rahvaarv kahekordistus. Kuigi 18 saj loomulik iibe oli suhteliselt kõikuv. Rahvastiku taaste tüüp- rahvastiku juurdekas sündimuse teel Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp-

Ajalugu

70

docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised.

Ajalugu

106

docx

EESTI UUSAEG

perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg

Ajalugu

94

doc

Läti ajalugu

keskrootsi aladel mursid mäestikust läbi ja ühines atlandi ookeaniga, sellega kaasnes umbes 25-30 m veetaseme langust.siis vabanesid praegused läti alad enam vähem veest. Läti läänerannikul maapind järk-järkult kerkib.Inimasustus otsesed pealtnägijad billingeni katastroogfile.Läti aladel tekkis esimene asustus vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis.hõre asustus,väikesed põhjapõtrade järgijad väikesed rühmad.(IX at lõpp-VIIIat algus EKR)Kaks kultuuuri.nende tunnused on avastatud vanema kiviaja asustus paikadesr.Enamasti paikenesdi Väina jõe kaldal.Arensburgi- Swidry kultuur.Kõige vanem asulakoht Laukskola asulakoht(salaspilsi läh). Ühinemisala. On oletatud et läti esimesed läti asukad võisid pärineda põhja-saksa ja põhja-poola aladel.pole avastatud kalmeid ega luustikke.Pidevalt ringi rändavad salgad. Paremaks läks mesoliitikumil Kunda kultuur, VIII at algus-V at keskpaik eKr. Zvejnieki

Ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista ­ suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal

Sotsiaalteadused

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Kommentaarid (0)