5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Deadmou5
Õppematerjali autor
Sisukord Sissejuhatus......................................................... 3 Eelrooma rauaaeg üldiseloomustus................. 4 Muistise üldiseloomustus.................................... 6 Savinõud.............................................................. 8 Kokkuvõte............................................................ 10 Sissejuhatus 2 Milline oli elu Eestis varasemal eelrooma rauaajal, seda ei teatud enne 1930. aastaid, sest vastava perioodi olemasolu veel ei teadvustatud. Tõuke selle perioodi uurimisele andis varaste tarandkalmete ja maakasutussüsteemide avastamine. Kuna mitmed muistiseliigid ühendavad oma kasutusajaga pronksiaega ja eelrooma rauaaega, siis on nii Eestis kui ka mujal Läänemere idaranniku maades neid perioode tihti kokku võetud ühise ajastu varane metalliaeg alla. Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument, et metalli leidus t
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja
MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vä
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, kasutada tuld ja võrreldes oma
kaasnenud ulatuslik uue rahva sisseränne. 12. Miks on varast pronksiaega raske kiviajast eristada? Sest pronksiaega eristatakse eelkõige kiviajast leitud pronksesemete järgi, aga algselt ei valmistatud Eestis pronksesemeid vaid toodi neid sisse Kagust ja lõunapoolt. Raske on eristada ka selletõttu, et kinnitusmuistendeid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 13. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunesid välja uued matmiskombed, tulid kasutusele uued ehte- ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Kujunes välja sotsiaalne kihistumine.(olid rikkamad ja olid vaesemad). 14. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Vajadus kindlustatud asulate järgi tekkis, sest nooremal pronksiajal hakkas levima varanduslik ebavõrdus ehk olid rikkad ja vaesed ja rikastel oli vaja oma vara kaitsta. 15
5. Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus 6. Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks 7. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele 8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma ) Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4
Kalmistud rajati asulatest veidi väljapoole kõrgematele küngastele. Surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Pronksiaeg tööriistad olid tunduvalt paremad kui kiviajal. Ometi jõudis neid Eestisse sel ajal väga vähe see tõttu jätkus ka vanemal pronksiajal Eestis kivikirveste valmistamine ning ka palju teisigi esemeid tehti kivist, sarvest või luust. Vanemat pronksiaega tuntakse siiski veel lünklikult. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega. Mõned kindlustatud asulad ehitati Saaremal ja Põhja- Eesti rannikuvööndis. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, vaid neis elati püsivalt. Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid. Kivikalmetesse aga ei maetud sugugi kõiki surnuid, neid peeti eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli
kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemal rauaajal (1. kuni 5. sajandini) tõusis Eestis esikohale põlluharimine. Keskmisel rauaajal (5.-8. sajandini) oli Eestis rahutum, ehitati linnuseid jne. Noorem rauaaeg(9.-13. sajand) oli eestlaste elus eriline tõusuaeg, rahvaarv kasvas ja asustus levis üle kogu maa. Pronksiaeg 1500.-500. e.Kr. Elatusalad Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid