Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linna kompaktsus ja laialivalgumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB
ALLIKAD:
1. Ahas , R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013).
2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees .ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013).
3. Виниченко, E. (2012) Критерии компактности городской структуры, обеспечивающие устройчивое развитие территории. Urals Academy of Architecture .
4. Burton , E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis . Urban Studies , Vol. 37, No. 11, 1969– 2001, 2000.
5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development : experiences in Randstad Holland , in J . Kjellberg
Bell and S. Webber (Eds) Urban Regions in a Global Context , Directions for the Greater Toronto Area,
pp. 118—123. Toronto: University of Toronto, Center for Urban and Community Studies.
6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the compact city: The randstad Holland experience . European Planning Studies, 7:5, 605-621.
7. Elkin , T., McLaren, D. and Hillmann, M. (1991) Reviving the City: Towards Sustainable Urban Development. London: Friends of the Earth.
8. Hall, P. (1996) 1946-1996—From new town to sustainable city, Town and Country Planning, November,
pp.
Vasakule Paremale
Linna kompaktsus ja laialivalgumine #1 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #2 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #3 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #4 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #5 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #6 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #7 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #8 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #9 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #10 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #11 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #12 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #13 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #14 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #15 Linna kompaktsus ja laialivalgumine #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 192989 Õppematerjali autor
Antud töös käsitletakse kompaktset ning laialivalguvat linna, kuid suurem rõhk on pandud siiski kompaktse linna vormile.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
53
ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

· Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa ­asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. · Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. · Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. · Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid. 5

Geograafia
thumbnail
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

(Banister 1997): transpordi areng ei ole säästlik; uute teede rajamine ei paranda olukorda, kuna lahendused ei suuda nõudmistele järgi jõuda; olukorra lahendamiseks otsitakse võimalusi piirata auto kasutamist; vajadus vähendada transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid; ainsaks võimalikuks viisiks, kuidas lahendada nii liiklusummikud kui ka keskkonnaprobleemid, on kasutada vähem autosid. Paljud inimesed näevad linna elamiseks vaenuliku, räpase, ohtliku ja mitteturvalise keskkonnana. See tingib kolimise äärelinnadesse, sealt maale ja omakorda tagasi linna. Samas on linnadel tohutu potentsiaal pakkumaks sõbralikku, puhast, ja turvalist keskkonda (Banister, 2000). Toetudes väliskeskkonna võimalustele, propageerib ühiskond uusi väärtusi muutmaks elulaade keskkonnasõbralikumaks. Sellisteks välise keskkonna piiranguteks on linnaplaneeringud

Keskkond ja säästev areng
thumbnail
14
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega Funktsionaalne e. teemaplaneerimine - käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni käsitletaval territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid: · olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele · eri huvide väljaselgitamine 3.

Ruumiline planeerimine
thumbnail
84
doc

Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus

Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu...............................................................................................................4 2. Viis linna elementi Kevin Lynch`i põhjal.....................................................................................6 2.1 Maamärgid..............................................................................................................................7 2.2 Rajad.......................................................................................................................................8 2.3 Servad............................................................................

Inimgeograafia
thumbnail
30
docx

Linnageograafia eksam

Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele ­ kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna kui looduslikku organismi, mis areneb faaside kaudu nagu kõik elusorganismid: sündimine > noorus > küpsus > vananemine > surm. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkursi alusel

Geograafia
thumbnail
5
docx

LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI

erinevalt, kus Ida- Hiinas on linnastumine suurem kui Lääne- ja Kesk- Hiinas ning Põhjas suurem kui Lõunas. Shangguang et al (2012) toob välja, et alates aastast 1978, kirjeldatakse Hiina aina kiireneva linnastumise peamised põhjuseid läbi kolme erineva lükkamapaneva jõu: 1. Pidevalt liikuv elanikkond (või sisserändajatest talupojad), kes pakuvad ekspordile orienteeritud tehastele odavat tööjõudu ning odavaid teenuseid linnaelanikele; 2. Suured investeeringud ja pidev linna infrastruktuuri laiendamine; 3. Pidev arenduse alade loomine, et meelitada ligi välisinvesteerijaid. Sellest tulenevalt konstateerib Shangguang et al (2012), et Hiina linnastumise kiirenemine toimub nii kohalike kui ka välisjõudude mõjude läbi. Ühest küljest, siseriiklikult, aitab peamise jõuna linnastumisele kaasa Hiina Keskvalitsust, kelle riiklikuks strateegiaks on olnud juba aastast 2000 linnastumise edendamine

Geograafia
thumbnail
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1

Turundus
thumbnail
12
docx

Loov Linn

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja

Loovus ja innovatsioon




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun