· Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. · Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. · Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. · Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid. 5
(Banister 1997): transpordi areng ei ole säästlik; uute teede rajamine ei paranda olukorda, kuna lahendused ei suuda nõudmistele järgi jõuda; olukorra lahendamiseks otsitakse võimalusi piirata auto kasutamist; vajadus vähendada transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid; ainsaks võimalikuks viisiks, kuidas lahendada nii liiklusummikud kui ka keskkonnaprobleemid, on kasutada vähem autosid. Paljud inimesed näevad linna elamiseks vaenuliku, räpase, ohtliku ja mitteturvalise keskkonnana. See tingib kolimise äärelinnadesse, sealt maale ja omakorda tagasi linna. Samas on linnadel tohutu potentsiaal pakkumaks sõbralikku, puhast, ja turvalist keskkonda (Banister, 2000). Toetudes väliskeskkonna võimalustele, propageerib ühiskond uusi väärtusi muutmaks elulaade keskkonnasõbralikumaks. Sellisteks välise keskkonna piiranguteks on linnaplaneeringud
haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega Funktsionaalne e. teemaplaneerimine - käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni käsitletaval territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid: · olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele · eri huvide väljaselgitamine 3.
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu...............................................................................................................4 2. Viis linna elementi Kevin Lynch`i põhjal.....................................................................................6 2.1 Maamärgid..............................................................................................................................7 2.2 Rajad.......................................................................................................................................8 2.3 Servad............................................................................
Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna kui looduslikku organismi, mis areneb faaside kaudu nagu kõik elusorganismid: sündimine > noorus > küpsus > vananemine > surm. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkursi alusel
erinevalt, kus Ida- Hiinas on linnastumine suurem kui Lääne- ja Kesk- Hiinas ning Põhjas suurem kui Lõunas. Shangguang et al (2012) toob välja, et alates aastast 1978, kirjeldatakse Hiina aina kiireneva linnastumise peamised põhjuseid läbi kolme erineva lükkamapaneva jõu: 1. Pidevalt liikuv elanikkond (või sisserändajatest talupojad), kes pakuvad ekspordile orienteeritud tehastele odavat tööjõudu ning odavaid teenuseid linnaelanikele; 2. Suured investeeringud ja pidev linna infrastruktuuri laiendamine; 3. Pidev arenduse alade loomine, et meelitada ligi välisinvesteerijaid. Sellest tulenevalt konstateerib Shangguang et al (2012), et Hiina linnastumise kiirenemine toimub nii kohalike kui ka välisjõudude mõjude läbi. Ühest küljest, siseriiklikult, aitab peamise jõuna linnastumisele kaasa Hiina Keskvalitsust, kelle riiklikuks strateegiaks on olnud juba aastast 2000 linnastumise edendamine
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja
Kõik kommentaarid