9. Mitteinertsiaalsed taustsüteemid. Need, mis liiguvad kiirendusega. Saame kiirendada samamodi nagu intersiaalsüsteemis, kui toome sisse inertsjõud. Joonis(-a, Fi=-ma),tsenrifugaaljõud – mw(ruut)/r. Coriolise’i jõud - Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. 10. Töö, võimsus, kineetiline energia. dA=Fds, A=Fscosα. A=integraal Fds (jaul-J), N=dA/dt, N=A/t(kui aeg ei muutu) W-watt, Ek=mv(ruut)/2 Töö kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust. Eeldab, et F=const. Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühiku jooksul e töö tegemise kiirus. Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, liikumisenergia. 11. Potentsiaalne energia. Jõuväli
F ⃗a toome sisse inertsjõud( i=-m ). Tsentrifugaaljõuks on tsentrist välja suunatud jõud. F=mv 2/r, r-raadius Coriolise’i jõud - Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. ⃗a =2( c ω ⃗ ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a x c 10.Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine
Tekitavad näiteks: tuule liikumine, plahvatused, mehhanismid. Ultraheliks nimetatakse mehaanilisi laineid, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz. Saab tekitada mehaaniliselt (vilega) või elektromehaaniliselt. Suudavad tekitada loomad nt delfiinid. Väiksematel sagedustel on kasulik inimesele nt saab uurida organismi kudesid. Suurematel sagedustel muutub hävitavaks. Heli kiirus sõltub keskkondadest ja temperatuurist. 200 C juures on kiiruseks 342 m/s. Doppleri efekt Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdelise laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi tekitatava heli kõrgus ehk sagedus tõuseb, kui rong sõidab vaatleja suunas. Rongi möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam. Rõhk, Staatiline rõhk, vedelikusamba rõhk, 1 mmhg
F=mv 2/r, r-raadius Coriolise’i jõud - Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile ⃗a ω ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. =2( ⃗ c x c Inertsiaaljõud, kiirenevalt liikumine, Fi=-ma 9, Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. 1. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg).
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
võrrelda. Mõne esemega võrreldes võib ta seista paigal jne (näiteks voodis lamav inimene siiski liigub koos maakeraga ümber päikese) Galilei relatiivsusprintsiip: füüsikaliste süsteemide invariantsus Galilei teisenduste suhtes. Mehaanilised protsessid kulgevad kõikides inertsiaalsüsteemides ühesuguselt. Inertsijõud on jõud, mis mõjuvad mitteinertsiaalses taustsüsteemis olevatele kehadele, selle süsteemi kiireneva liikumise tõttu inertsiaalse taustsüsteemi suhtes. Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud on „jõud“, mis näiliselt mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Oriolisi jõudu saab selgitada nelja füüsikalise printsiibi kaudu. 19. JÕUMOMENT. PÖÖRLEMISTELJEGA KEHA TASAKAALUTINGIMUS. Pöörd- või ringliikumisel kirjeldab kehale mõjuva jõu toimet jõumoment M, milleks nimetatrakse jõu F ja jõu õla l korrutist: M=F*l. Jõumomendi ühikuks on 1N*m PÖÖRLEMISTELJEGA KEHA TASAKAALUTINGIMUS: Keha on tasakaalus, kui talle
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.
Kõik kommentaarid