Doonau (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

odp

Doonau

Doonau jõgi  Doonau Doonau on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Algab Saksamaal Schwarzwaldis. Suubub Musta merre. Suudmes on moodustunud delta.  Andmed Pikkus: 2850 km Jõgikond: 817 000 km² Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s  Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina  Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Zmiinõi saar.  Lisajõed Parempoolsed Inn - Drava - Sava - Velika Morava - Iskar - Isar Vasakpoolsed Morava - Váh - Tisza - Olt - Siret - Prut - Hron  Kanalid Reini-Maini-Doonau kanal Doonau-Musta mere kanal

Geograafia

10

docx

Doonau

Donji Milanovac, Kladovo (Serbia), Vidin, Lom, Kozloduy, Oryahovo, Nikopol, Belene, Svishtov, Ruse, Tutrakan, Silistra (Bulgaaria), Giurgiulesti (Moldova), Reni, Izmail, Kiliya, Vylkove (Ukraina), Moldova Nouă,Orşova, Drobeta, Calafat, Bechet, Dăbuleni, Corabia, Turnu Măgurele, Zimnicea, Giurgiu, Olteniţa, Călăraşi, Feteşti, Cernavodă, Hârşova, Brăila, Galaţi, Isaccea, Tulcea, Sulina (Rumeenia) Kasutamine inimeste poolt Inimesed kasutavad Doonau vett joogiks, Doonau on tähtis transpordi jaoks, sealt püütakse kala, ujutakse seal ja turistid käivad Doonau peal sõitmas, sest selle äärde jäävad mitmed looduspargid.  Keskkonnaprobleemid Jõeäärse ala üleujutused, reostus, hüdroelektrijaamad. Võrdlus Doonau Amazonas Euroopa Asukoht Lõuna-Ameerika

Geograafia

6

pdf

Doonau jõgi

Doonau​ ​jõgi Näitajad: Nimi:​​ ​Doonau Lähe:​​ ​Saksamaa,​ ​Schwarzwald Suue:​​ ​Must​ ​meri Pikkus:​​ ​2850​ ​km Jõestikku​ ​kuuluvad​ ​jõed: Parempoolsed:​ ​Inn,​ ​Drava,​ ​Sava,​ ​Velika​ ​Morava,​ ​Iskar,​ ​Isar Vasakpoolsed:​ ​Morava​ ​jõgi,​ ​Váh,​ ​Tisza,​ ​Olti​ ​jõgi,​ ​Sireti​ ​jõgi,​ ​Prut,​ ​Hron Toitumine:​ ​mäestikes​ ​lume​ ​sulamisest​ ​ja​ ​sademetest Vooluhulk:​​ ​6​ ​500​ ​m³/s Asukoht:​ ​Doonau​ ​voolab​ ​läbi​ ​Saksamaa​ ​(jõe​ ​äärde​ ​jäävad​ ​Ulm​ ​ja​ ​Regensburg), Austria​ ​(Linz,​ ​Viin),​ ​Slovakkia​ ​(Bratislava),​ ​Ungari​ ​(Budapest),Horvaatia​ ​(Vukovar), Serbia​ ​(​Novi​ ​Sad​,​ ​Belgrad​),​ ​Rumeenia,​ ​Bulgaaria,​ ​Moldova​ ​ning​ ​Ukraina​ ​(Izmajil).

Geograafia

2

docx

Doonau jõe näitajad ja keskkonnaprobleemid

Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu.

Geograafia

13

doc

RUMEENIA

kraater Sfanta Ana. Transilvaania Alpide ehk Lääne- Karpaatide ja ühtlasi ka Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu (2544 m kõrgusel merepinnast.) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised. Kõrguselt järgnevad Moldoveanule Negoiu 2535 m, Vistea Mare 2527 m ja Lespezile mäetipud 2522 meetriga. Tasandikud ja madalikud Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Lääne pool on suur Transilvaania platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Nimi, kool,klass 2 Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini on väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Madalikud on ka peamised tööstus- ja põllumajanduspiirkonnad. Siseveekogud

Geograafia

9

docx

Slovakkia

Taimestik Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud. Looduslikud riigipiirid Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tsehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated ­ liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini. Madalikud

Geograafia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20

Euroopa

10

doc

Slovakkia referaat

1.1 Taimestik Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud. (2) 1.2 Looduslikud riigipiirid Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tsehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale 3 kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated ­ liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud.

Geograafia

Kommentaarid (0)