KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas in
Ajalugu Fašistlik Itaalia MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’I süsteemis Itaalia osales 1 paailmasõjas küll võitjate poolel, kuid Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itallastega arvestatud alad) ja see tekitas rahulolematust 2. Majanduslikud raskused Elu kallines Itaalias 1919. Aastaks 1913 aastaga võrreldes neli korda. Riigi eelarve oli tohutu puudujäägiga, välismaiste kaupade sissevedu ületas tunduvalt Itaalia kaupade väljavedu. 3. Demokraatia kriis Valimistel kasutatud valimiskünniseta võrdeline valimissüsteem tõi kaasa poliitilise killustatuse. Parlamendis oli liialt palju erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda. KUIDAS TEKKIS? 1. Fašistliku organisatsiooni loomine (1919) Mussoliniasutas oma mõttekaaslastega poliitilise rühmituse “Itaali
ettevõtted, ajalehtedes võidi kirjutada ainult fasimimeelseid kirjutisi, valitsus kontrollis ka haridust. Inimeste tegevust jälgis salapolitsei. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana-Rooma ajal, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev käitumine, pettumus Versaille´ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning erakondade omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees. Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks.
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega ol
uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. 1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5
liitmisest Saksamaaga. Hitler sündis 1889. aastal Austrias. Tema vanemad surid varakult ja tal tuli elatist teenida ehitustöölise abina ja hiljem postkaartide malijana. Esimese maailmasõja ajal astus ta vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus Hitler laatsaretti, kus ta kuulis Saksa keisri kukutamisest ja vaherahu sõlmimisest. Kasvatusohvitserina töötades tutvus ta poliitilise rühmitusega, kellest hiljem sai natsionaalsotsialistlik parteil. Juba 1921. aastal tõusis ta selle juhiks. Hitler suutis panna end kuulama ning mõjutas veenvalt, mis imlselt tegigi ta nii võimsaks. Hiljem diktaatorina kasutas ta rahvahulkade kaasahaaramiseks kõiki vahendeis. Hitleri ümber kujunes salapärasuse loor, mis osaliselt on säilinud tänapäevani. 10 Kasutatud kirjandus: ,,Lähiajalugu, Esimene osa" õpik ja töövihik Referaat ,,Diktatuurid kahe maailmasõja vahel" Essee ,,Kommunism"
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p
inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea
Kõik kommentaarid