kestev stress (vaimne/füüsiline), trauma, päikesekiirgus, immuunsust pärssivate ravimite tarbimine. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast, mida vastav närv innerveerib. Enne ville tekib punetus. Villid on vahel verise sisuga. Haige tunneb reeglina valu (neuralgia), vähem sügelust. Valu võib olla väga tugev. Lisaks esineb kerge palavik (37-38 kraadi). Peiteperiood on 714 päeva. Vöötohatis esineb alati vöökujulisena ühepoolselt kehal, kaelal, näol või jäsemetel. Kui haaratud on silmanärvi piirkond, siis kaasneb iridotsükliit. Mitu päeva enne lööbe tekkimist tunneb haige hilisema lööbe alal põletavat-torkivat valu või puutehellust, järgneb naha punetus ja kerge turse ning läbipaistvate villikeste teke piki närvi kulgu. Villid kuivavad ja kattuvad koorikutega mõne nädala jooksul. Arme tavaliselt ei teki. Lümfisõlmed suurenevad ja on valulikud
VZV),mis kuulub huuleohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda. Levib piisknakkuse teel ja on väga nakkav. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid. Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast, mida vastav närv innerveerib, enne ville tekib punetus, villid on vahel verise sisuga. Haige tunneb reeglina valu, vähem süge- lust, võib esineda ka kerge palavik (37-38). Vöötohatis avaldub peamiselt eakatel, kuna immuunsus võib neil nõrgem olla, kuid esineb ka täiesti tervetel noortel inimes- tel ( vt joonis 8 ). Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Joonis 8. Vöötohatis seljal 6.1 Viiruslike nahahaiguste taimne ravi Kuna viirused põhjustavad haigusi just nõrgenenud immuunsüsteemi korral, siis
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid