Viirused ja bakterid (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Viirused, bakterid ja GMO

Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid

Mikrobioloogia

4

docx

Viirused ja bakterid

8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest kehavedelikega

Bioloogia

7

docx

Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku DNA - pärilikkusaine, tuum puudub Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi Paljunemine: ● Vertikaalne paljunemine (järglased): Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale (mitoos) ● Horisontaalne ülekanne (generatsioon): Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada sama generatsiooni bakteritele plasmiide. ● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid 3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6) niitjad bakterid  ● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,

Bioloogia

8

pdf

Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

Bioloogia

3

odt

Viirused ja Bakterid

1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?

Bioloogia

5

doc

Bakterid & viirused

Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5

Bioloogia

9

docx

Viirused, levimine, viirused ja inimesed.

1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema.

Bioloogia

2

docx

Geeni avaldumise häired, bakterid ja viirused

Geeni avaldumise häired: * mutatsioonid mis tekivad iseenesest või välistegurite mõjul (mürgised ained, ravimid, alkohol, tubakas loote arengu ajal) , viirused, UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus, Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult

Bioloogia

Kommentaarid (0)