Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist (0)

Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Lõik failist

3. MIX

Töö tasustamise vormide areng toimub suunal

töö tariifisüsteemide arendamine

ajatöö osakaalu suurendamine

tükitöö osakaalu suurenemine

Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel):

Türgi

Prantsusmaa

Taani

Island

Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes:

Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm :

11,1 %

10,1 %

9,1 %

9,6 %

Loomulikuks töötuse määraks on:

siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa

siirde – ja tsüklilise töötuse summa

siirde - ja struktuurse töötuse summa

tsüklilise – ja struktuurse töötuse summa

Transver e. siirdetuludena käsitletakse

Renditulu

Töötasu

Pension

tulu ettevõtlusest

saadud pangaintresse

Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on:

Bulgaaria

Taani

Island

Rumeenia

Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab

tulude ebavõrdsuse vähenemine

tulude ebavõrdsuse suurenemine

elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine

ühiskonna heaolu suurenemine

vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine

Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli ( Eurostat ):

Luxemburg

Bulgaaria

Taani

Rumeenia

Ajanormi alanemisel 16% tootlusnorm suureneks:

19,4 %

18,6 %

19 %

Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium

Segmenteerimine

Paindlikkus

orienteeritus sisemisele tööturule

orienteeritus välisele tööturule

Kõige kallim töötund EL-s on:

Rumeenia

Luxemburg

Norra

Bulgaaria

Töö tootlikkuse näitajat iseloomustab

valmistoodangu väljalase materiaalse kulu ühiku kohta

materiaalsete vahendite kulu toodanguühiku kohta

inimese füüsilise ja närvienergia kulu aja kulu ühiku kohta

toodetud toodangu või teenuse maht töökulu ühiku kohta

Tulude mediaanse jaotuse näitaja peegeldab tulude suurust mida saab

80% elanikkonnast

50% elanikkonnast

30% elanikkonast

40% elanikkonast

Kaasaegse tööturu funktsioneerimise prioriteediks peetakse

Segmenteerumine

orienteerumist sisemisele tööturule

orienteerumist välisele tööturule

paindlikkust

Taanlase ja eestlase mediaanne tunnipalk ( bruto ) erineb kordades umbes:

Kõige kõrgema elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on (Eesti Statistika andmeil):

Bulgaaria

Rumeenia

Taani

Island

Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel):

Taani

Island

Türgi

Prantsusmaa

Tehnilis-organisatsiooniliste innovatsioonidega tagatakse töötajate arve vähenemine 200 inimese võrra. Töötajate arv baasaastal 2500 inimest. Tootmise maht baasaastal moodustas 8000 tuh.€. Äriplaan näeb ette tootmise kasvu 12%.Töö tootlikkuse võimalik kasv oleks

9,7%

7,2%

21,7%

6,5%

17,9%.

Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta:

saadud pangaintresse

renditulu

tulu ettevõtlusest

töötasu

pension

Lorenzi kõver põhineb

tulude keskmisel tasemel

tulude kommulatiivsel arvestamisel

kulude mediaansel arvestusel

Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad töö kaotanud

Struktuurne

Sesoonne

Regionaalne

friktsionaalne (siirde)

institutsionaalne

tsükliline

ILO loomise peamiseks põhjuseks võis olla

II maailmasõja lõpp

uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomine

sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel

Rahvaste Liiga loomine

Inimarengu indeksi määratlemisel ei võeta arvesse:

Elanikkonaa haridustaset

Keskkonna seisundit

Keskmist oodatavat eluiga

SKP per capita

Tööandja seisukohalt tööjõu hinna määrab ära:

oma variant

tööpuuduse tase

tööjõu kvalifikatsioon

tema piirtootlikkus

Elanikkonna keskmised tulud – see on

Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda

Teatud perioodil sadud rahasumma

Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud

Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused

Baasaastal moodustas riigi SKP 10 mlrd €. 15 aasta jooksul see kahekordistus ja moodustas 20 mlrj.€. Inflatsioon oli sel ajaperioodil 50%. Töövõimelise elanikkonna arv kasvas võrreldes baasperioodiga 10%, millest hõivatute osakaal moodustas 75%. Baasperioodil oli see 70%. Tootlikkus riigis muutus:

19,6

11,6%

13,1%

24,4;

Kõige madalama brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat):

Luxemburg

Taani

Bulgaaria

Rumeenia

Reaalse palga taseme muutumist võib määratleda vastandades nominaalset palgataset ühe allpool toodud näitaja dünaamikaga

kaupade ja teenuste hinnatase

töönädala pikkus

maksude tase

kasuminorm

Eesti koht inimarengu indeksi reitingus maailmas 2013. Inimarengu aruandes on:

Inimese võimet tekitada oma tegevusega tulu tähistatakse mõistega:

Inimkapital

Töövõime

töine kapital

tööpotentsiaal

Kui ettevõtjate tulud suurenevad, siis töö nõudluse kõver nihkub

jääb muutumatuks

vasakule üles

paremale alla

paremale üles

alla vasakule

Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda

6,5%

4,5%

5,5%

7,5%

Töö mobiilsuse faktoriteks , mida saab mõjutada tööandja on

majanduslik situatsioon regioonis

perekondlikud olud

töö- ja olmetingimused

rahulolu töösuhetega kollektiivis

Elanikkonna käsutatavad tulud – see on:

Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma

Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud

Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed

Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda

Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist #1

Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist #2

Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist #3

Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist #4

Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist #5

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

L2tsss Õppematerjali autor

1. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal
a. töö tariifisüsteemide arendamine
b. ajatöö osakaalu suurendamine
c. tükitöö osakaalu suurenemine

2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel):
a. Türgi
b. Prantsusmaa
c. Taani
d. Island

3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes:
a. 7
b. 6
c. 5
d. 4

4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm:
a. 11,1 %
b. 10,1 %
c. 9,1 %
d. 9,6 %

5. Loomulikuks töötuse määraks on:
a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa
b. siirde – ja tsüklilise töötuse summa
c. siirde - ja struktuurse töötuse summa
d. tsüklilise – ja struktuurse töötuse summa

6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse
a. Renditulu
b. Töötasu
c. Pension
d. tulu ettevõtlusest
e. saadud pangaintresse

tootlikkus töötaja baasaastal euroopa riik töönädal tulude summa

Sarnased õppematerjalid

docx

Töö-ökonoomika 3. test

Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,0

Töö-ökonoomika ja tööturg

docx

Töö-ökonoomika arvestustest

30 b. 31 c. 32 d. 33 6. Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad töö kaotanud a. Struktuurne b. Sesoonne c. Regionaalne d. friktsionaalne (siirde) e. institutsionaalne f. tsükliline 7. Taanlase ja eestlase mediaanne tunnipalk (bruto) erineb kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 e. Töö-ökonoomika arvestustest 8. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 9. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b

Tööohutus ja töötervishoid

docx

Makro testid

muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi 18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.

Makroökonoomika

docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

· Kindlustusturg · Võib kujuneda vale hind Riik peaks seda vähendama, aga kunas peaks sekkuma? KORDAMINE 14.10.2013 Kontrolltöös ülesanded ja teooria · Tarbija optimaalne vorm (eelarvevalem) · Turutüüp (monopol, täiskonkurents) · Tootmisülesanne (astmenäitaja) MRS = q1 / 2q2 = MU1 / MU2 · Valikvastustega ülesanded · Paberkandjal on kõik lubatud! Elektroonika on keelatud! · Aega on 1,5 tundi; dokument kaasa! KONKURENTSIMAJANDUSE ÜLDINE TASAKAAL · Kui autode turg on tasakaalus, kas saame teha järelduse, et ka teised turud on siis tasakaalus? Kas riik saab mõjutada, kus see tasakaal kujuneb? Kas tasakaal tagab maksimaalse heaolu? Kas see tagab sotsiaalse õiguse? · Walras kõigepealt kujuneb turul hind. Selle hinna puhul kujuneb mingi kindel

Majandusteadus

docx

MAJANDUS eksami küsimused

P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises v

Majanduse alused

196

pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika

docx

Makro 2 KT- EKSAM

Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

Makroökonoomika

docx

Majanduse alused eksam

Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik majandus on just ebastabii

Majandus

Rohkem sarnaseid