16
C.
R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL
TAASISESISVUMINE
Referaat
Koostaja :
Reelika Jõuram 7.klass
Juhendaja :
õpetaja Toomas Aavasalu
2014
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Reelika J
Õppematerjali autor
Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. LAULEV REVOLUTSIOON Rahulolematus Ee
SISSEJUHATUS Valisin Juhan Aare kirjutatud raamatu Päästetu kroon, milles kirjeldatakse päris detailselt lugusid, mis oma raha kasutusele võtuga toimusid. Rahareformi teema Eestis huvitas mind koheselt, et mõista ja rohkem teada saada, miks oma raha kasutuselevõtt nii keeruliseks kujunes. Samuti pakkus huvi lugeda erinevate käibel olevate rahade ja müntide lugusid ning kes olid kõige sellega seotud (just eestlastest). Käesolev raamat algab ülevaatega keerdkäikudest Eesti krooni kehtestamisel ja raskustest selle käibele laskmisel. 1940. aastal, mil N Liit okupeeris Eesti Vabariigi, oli kroon aga rahvale nii omaks saanud, et selle taassünnist unistati ka siis, kui riiki enam polnud. Raamat kirjeldab võitlusi Eesti oma raha eest, mis oli täiesti varjamatu väljakutse Kremlile maailmale, mis oli kõige kardetum poliitilise võimu keskus. Kirjeldatakse , miks ja kuidas kujunes isemajandamise
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest
Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16 2 Sissejuhatus. Perestroik
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe abi. 1983. aastal läks juriidilisse osakonda tööle. (Kornel, 2011: 106-107, 132-142) Otsisin vikipeediast (Eenok Kornel, 2015) lisa. Aastatel 1974–1982 töötas ta ETV kommentaatorina, kuuludes 1979. aastast ka Eesti NSV Ajakirjanike Liitu. 1979. aastast oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe abi. Juriidilises osakonnas töötas Kornel asejuhatajana. 5. Arvustus räägib pikalt sellest, kuidas raamat ei ole kutsuv. Pealkiri on segadusse ajav, puudub sisuregister, kujundus on halb (v.a värviline foto tagakaane lahtivolditaval osal) ja raamatul ei ole sisukirjeldust. Adams kohati kurdab, et millegi kohta on liiga väge infot (Tallinna Mererajoon, Rahvarinde ajalugu jne) ja teisalt kiidab, et Kornel on kirjutanud mõningaid asju põhjalikult ja selgelt (Eesti Kongressi materjalid, üliõpilaste ehitusmalevas toimunu). Kornel on oma raamatus Käbinist hästi kirjutanud (v
Riigipöörde luhtumine Moskvas kiirendas NSV Liidu lagunemisprotsessi. 1991 augusti lõpus-septembri alguses hakkasid välisriigid üsna kiiresti Eesti iseseisvumist tunnustama. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa, kelle eesotsas oli B.Jeltsin). 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit. Peale pikka okupatsiooniperioodi (1940-1991) astus Eesti Vabariik taaskord maailma poliitilisele kaardile. Eesti taasiseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist.
deklaratsiooniks, manifestiks, programmiks) EKP Keskkomiteele ja Eesti NSV töötajatele, et tema taga on organisatsioon: "Internatsionaalse ühtsuse ja kõikide rahvaste vendluse kaitse keskus". Mõni nädal varem oli see Keskus saatnud oma deklaratsiooni laiali paljudele ajalehtedele, sh ka väljaspool Eestit. Üleskutse sai kõikjal negatiivset vastukaja, kuid oli ka venekeelseid asutusi, kes neid ideid oma tegevusjuhendiks võtsid. (T. Made raamat lk. 163) Internatsionaalne Rinne ehk Interrinne (rahvas ja eestikeelne press võttis kohe kasutusele mõiste "internatsid" - uus liikumine, mis kutsus 12. juunil 1988 Tallinna Poliitharidusmaja (nüüd Sakala Keskus) juurde EKP keskkomitee hoone (nüüd Välisministeerium) lähedusse kokku töötajate miitingu (ürituse eestvedajaks oli üleliidulise alluvusega Dvigateli sõjatehas).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid