50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
friendie9781
Õppematerjali autor
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria,
Järjest väljusid sõjast Saksamaa liitlased (Bulgaaria,Türgi ja Austria-Ungari). 3. novembril 1918 puhkes Saksa mereväelaste mäss,millest kasvab välja üldstreik. 9.novembril 1918 põgeneb keiser Wilhelm II Holandisse ( suri seal 1940). 11.Novembril 1918 kirjutasid Saksa esindajad alla Compiegne´ vaherahule. 11. Veebruaril 1919 aastal saab Ebert´ist Weimari Vabariigi president (Weimari vabariik on Saksamaa aastail 1919- 1933). 18.jaanuaril 1919 Pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikide ehk nn Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson
Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt
Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida- Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene
poolel. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Astusid sõtta ka blokkivälised riigid: Antant- Jaapan(23.august), vallutades Saksamaale kuulunud saared Okeaanias ja ka Hiina rannikul. Kolmikliit Türgi(November), mistõttu pidid Antandi riigid oma väed viima sõdima Mesopotaamiasse ja Egiptusesse ning Venemaa Kaugaasiasse Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. Novembris astus kolmikliidu poolel sõtta Türgi, mistõttu pidid Antanti riigid oma vägesid viima sõdima Mesopotaamiasse ja Egiptusesse ning Venemaa Kaukaasiasse. Tekkisid Balkani rinne, Läänerinne, Looderinne, Edelarinne, Mesopotaamia rinne, Egiptuse rinne, Kaukaasia rinne. Seega oli Esimene maailmasõda paisunud maailmasõjaks. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma
c klass peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. 11 kuud kestnud lahingut võib pidada üheks kõige kauem kestnud veriseks heitluseks kogu inimkonna ajaloos. Mõlemad pooled kandsid kolossaalseid kaotusi. Seetõttu hakati seda lahingut nimetama "Verduni hakklihamasinaks" (ingl. k. The wringer of Verdun). Saksamaa paiskas lahingusse 50 diviisi ja kaotas koos hukkunute ja haavatutega enam kui 600 000 meest (sh 143 000 tapetut, ülejäänud jäid kas teadmata kadunuks või said raskelt haavata).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid