Metsanduse arengukava (0)

Metsanduse arengukava
Sissejuhatus
Metsamajanduse elujõulisuse tagamine
Uuendusraied
Metsa uuendamine
Hoolduraied
Metsade mittepuiduline kasutamine
Riigimetsandus
Metsandussektori majanduslik tähtsus
Metsatööstussektori efektiivsus
Haridus  ja väljaõpe
Metsasektori  identiteet  ja maine
Seosmaailmas toimuvate protsessidega
Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine
Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine
Metsamajanduse elujõulisuse tagamine
Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas 
perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine 
juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks 
eesmärgiks kasutada 12–15 milj. m3 metsamaterjali aastas. 
Keskkonnaministeerium  esitab Keskkonnategevuskava 
aruandluse raames Vabariigi
Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi 
kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi 
kasutuse mahtu suurendada või vähendada.
Uuendusraied
Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine — protsess, 
mille käigus mets kogu aeg muutub ( suktsessioon ) ja uueneb. 
Metsamajandus  kasutab hooldus - ja uuendusraiete kaudu 
metsamaa  võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara 
– puidu – ühiskonnale tarbitavaks.
Metsa uuendamine
Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke 
kiirendamine.
Metsa uuendamise  eelduseks  on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest 
teguritest
nagu puiduturg,  maksupoliitika , raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks 
uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l  aladest .
Hooldusraied
Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel  paranenud , kuid 
metsakasvatuse muid töid
tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril 
aastakümnel kasvanud seni
hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole 
samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa 
tulevikku saab oluliselt mõjutada  noores metsas õigeaegseid 
majandusvõtteid kasutades.  Valgustus - ja harvendusraietega on 
metsa omanikul võimalik kujundada uuendusraiesse jõudva 
puistu  koosseisu ja tõsta metsa majandamise pikaajalist tulukust.
Metsade mittepuiduline kasutamine
Metsa kasutamine muuks otstarbeks kui puidu tootmine kätkeb endas muude 
metsasaaduste  kasvatamist  ja tootmist müügiks, korilust, rekreatsiooni, jahindust ja 
loodusturismi  ning  eelmiste  põlvkondade loodud ja  minevikku  tänapäevaga 
ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogumi säilitamist nii pärimustena kui ka 
materiaalsel kujul.
Riigimetsandus
Suhteliselt väikesepindalalise ja mitmetel põhjustel 
väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal täidab 
riigimets  eelkõige puiduturu erapooletu  tasakaalustaja, 
metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. 
Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud 
strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi 
seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. 
Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud 
avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha 
riigile kuuluvas metsas.
Metsandussektori majanduslik tähtsus
Metsamajanduse ja puidutööstuse kui Eesti majanduse, 
keskkonna ja sotsiaalse arengu
seisukohalt olulise sektori konkurentsivõime säilitamiseks on 
vältimatu vajaliku ettevõtluskeskkonna kujundamine, luues  
selleks naaberriikidega analoogilised võimalused.
Metsatööstussektori efektiivsus
Eesti metsade majanduslik väärtus realiseerub metsatööstuse 
kaudu. Oluline on hoolitseda selle eest, et Eesti metsasektori 
ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond oleks terve ja 
konkurentsivõimeline ning investoritele atraktiivne. Viimastel 
aastatel on investeeringuid Eestist olulises  mahus  välja  viidud .
Haridus  ja väljaõpe
Metsandusalast kutseharidust annavad Luua  Metsanduskool  ja Pärnu 
Kutsehariduskeskus. Eesti Maaülikooli metsanduse- ja maaehitusinstituudis on 
akrediteeritud metsanduse, loodusvarade kasutamise ja kaitse  bakalaureuse  õppekavad 
ning metsamajanduse, metsatööstuse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse 
magistriõppekavad. Eesti Maaülikoolis on võimalik õppida ka metsanduse 
doktorantuuris. Puidutöötlemise alast
kõrgharidust saab omandada Tallinna Tehnikaülikooli Keemia- ja 
materjalitehnoloogia teaduskonnas materjalitehnoloogia erialal spetsialiseerumisega 
puidutöötlemisele nii bakalaureuseõppes, magistrantuuris kui ka doktorantuuris.
Metsasektori  identiteet  ja maine
Hoolimata metsasektori olulisusest riigi majanduse ja 
sotsiaalvaldkonna jaoks jääb tema roll sageli  teadvustamata . 
Senised avalike suhete  alased jõupingutused ei ole suutnud 
metsakasutuse halba mainet kuigivõrd parandada,  ehkki  
ebaseaduslike metsaraiete hulk on vähenenud ning järelevalve 
tõhusam. Ühiskonnas valitseb meelsus , mille kohaselt puitu kui 
materjali ja metsa kui elu- ja looduskeskkonda hinnatakse, kuid 
metsamajandusse suhtutakse halvasti. Vaja on tõhusamat 
sektoriülest meedia- ja koolitustegevust.
Seosmaailmas toimuvate protsessidega
Metsanduse arengukava tugineb Euroopa ministrite 
metsakaitsekonverentside 19-le resolutsioonile ja 
juhendmaterjalidele, mis metsade kõiki funktsioone käsitledes 
loob koos kriteeriumite ja indikaatorite süsteemiga raamistiku 
jätkusuutliku metsanduse  kontseptsioonile .
Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine
Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute 
osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised ( ulukid , 
kahjurid , haigused) ja abiootilised ( torm , põud, liigniiskus, vale raieviis ja -aeg) 
tegurid eraldi ja koosmõjus. Kahjustused süvenevad puude vananemisega ning 
mõjutavad oluliselt metsamajanduse tulukust. Metsakaitseliste 
rakendusuuringute maht on nii kahjustuste põhjuste, ulatuse kui ka vältimise ja 
tõrjevõtete aspektist pädevate otsuste langetamiseks  ebapiisav. Kliima 
soojenemisest tulenevalt kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad 
või vähearvukad, kuid lähiriikides üha  suuremaid kahjustusi põhjustavad liigid.
Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse 
kaitsmine
Metsal on oluline roll elu- ja looduskeskkonna säilitamisel. Looduse 
mitmekesisuse kaitse seisukohalt on oluline  rangelt  kaitstavate 
metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu. 
Majandusmetsades säilitatakse järgmisse raieringi lamapuitu, säilik- ja 
püstiseisvaid surnud puid. Kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide 
püsielupaikade puhvertsoonid peavad tagama sihtkaitsevööndites ja 
reservaatides  elavate  kaitsealuste liikide häirimatuse. 
Keskkonnaseisundi kaitseks saab määrata metsa kaitsefunktsioone ka 
planeeringute kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil. Vee ja pinnase 
kaitseks on metsaseaduses sätestatud metsa majandamise täiendavad 
kriteeriumid.

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Metsamajanduse elujõulisuse tagamine