MÄLU memory (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

Kordamiskusimused Mälu

Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu.

Eripedagoogika

42

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)

Kognitiivne psühholoogia

7

docx

Mälu struktuur ja liigitus

M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

75

docx

Kognitiivne psühholoogia

on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis

Psühhomeetria

51

docx

Mälu

ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on

Üldpsühholoogia

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I

Psühholoogia alused

88

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused  Arengulised erinevused  Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused  Populatsioonisisesed erinevused  Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3

Psühholoogia alused

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline, vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne sest toodab rakkudele energiat. Rakud, kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära Sülvivagu (Sylviani fissure). Jaotatakse veel ülemiseks ja alumiseks tem poraalsagara visuaalsetes alades. kääruks. (mis asi??41 min)

Psühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)