Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milline miks ta ei saa?
  • Palju tähelepanu siiski Miks Anna üldse sõidab roninga?
  • Mis vahe on märgil ja sümbolil?
  • Miljoni eküü ?
  • Kuidas on saavutatud miljöö ja usutavus?
  • Milline miks ta ei saa?
  • Miks Anna üldse sõidab roninga?
  • Miks seda üha rohkem hakkab tegema?
  • Mis vahe on märgil ja sümbolil?
  • Mis juhtub peale sõda?
  • Kuidas sakslased oma süü lunastavad?
  • Mis pani eestlased mässama?

Lõik failist

  • L. Tolstoi elu ja looming
    1828 – 1910 . Lev Nikolajevitš Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss , ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844 . Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus vastumeelset, siis kaotas selle vastu kohe huvi. 1847. Esitab ülikoolile avalduse, et seoses halva tervise ja perekondlike asjaoludega, et üliõpilaste nimekirjast välja arvata. Sai samal ajal päranduse, kus talle
  • Vasakule Paremale
    KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #1 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #2 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #3 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #4 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #5 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #6 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #7 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #8 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #9 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #10 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #11 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #12 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #13 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #14 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #15 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #16 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #17 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #18 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #19 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #20 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #21 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #22 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #23 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #24 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #25 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #26 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #27 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #28 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #29 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #30 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #31 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #32 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #33 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #34 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #35 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #36 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #37 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #38 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #39 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #40 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #41 KIRJANDUSE EKSAMI PILETID #42
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor masoosuaa Õppematerjali autor
    1. L. Tolstoi elu ja looming
    2. G. de Maupassant’i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus
    3. O. Wilde elu ja looming
    4. Sümbolistlik draama, M. Maeterlincki elu ja looming
    5. Ch. Baudelaire’i elu ja looming, ühe luuletuse ananlüüs
    6. G. de Maupassant’i romaanid, vabalt valitud romaani lähivaatlus
    7. H. de Balzaci elu ja looming, 1 teos lähivaates
    8. E. A. Poe novellid, ühe novelli analüüs
    9. Realismi üldiseloomustus, üks realistlik teos lähivaates
    10. E. A. Poe elu ja looming
    11. O. Wilde’i „Dorian Gray portree“ lähivaatlus
    12. Naturalism, E. Zola elu ja looming, üks teos lähivaates
    13. Vabalt valitud L. Tolstoi teose analüüs
    14. G. de Maupassant’i elu ja looming
    15. Sümbolism, A. Rimbaud’ ja P. Verlaine’I elu ja looming, ühe luuletuse analüüs
    16. Vabalt valitud E. M. Remarque’i romaani lähivaatlus
    E. M. Remarque elu ja looming
    17. H. Ibseni elu ja looming
    18. G. Flaubert’I “Mme Bovary” lähivaatlus
    19. G.B. Shaw elu ja looming, “Pygmalion”
    20. XX sajandi kirjanduse ülevaade, modernism

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    22
    doc

    Kirjanduse Secunda teine arvestus

    College'is (1874-78). Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes, samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. Oscar kandis oma esimese luuletuse ,,Ravenna" ette teatris ja sai näidata, mida ta oma häälega tegelikult suudab. Peale kuldmedaliga kooli lõpetamist asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle. Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Üldiselt vihati Wilde kogu Londonis, sest ta rõhutas pidevalt oma geniaalsust. Luuletuste ilmumise aastal sõitis Wilde USA-sse, et leida oma näidendile ,,Vera and the Nihilists" lavastaja, kuid tema näidendit ei saatnud edu. Lisaks pidas ta USA-s ka mitmeid loenguid erinevatel teemadel. 1883

    Kirjandus
    thumbnail
    31
    doc

    Kirjanduse lõpueksam

    kokkupõrge Vene eluga. Romaanis väidab, et lapsed on kõige vähem rikutud, samas käituvad julmalt. 1871-72 ,,Sortsid" ­ esitleb vaadet revolutsioonilistest mõtetest. 1879-80 ,,Vennad Karamazovid", valmib vaid I osa sellest. Arutleb, mlline peaks olema inimene ja kuidas muuta elu elamisväärseks (Venemaal). Dostojevski ei võta omaks 19. saj üldist põhimõtet ,,Inimene on oma loomult hea.", vaid väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule ­ üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia ­ nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood ­ pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm ­ satiiriline luuletus. Kreeka

    Kirjandus
    thumbnail
    8
    docx

    Kirjandus 11.klass

    6. Iseloomusta realismi, Balzac 1) REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 ­ Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism ­ kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne

    Kirjandus
    thumbnail
    43
    doc

    Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

    Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t

    Kirjandus
    thumbnail
    11
    doc

    Imeline kirjandus

    kunstnikuhing. Isa harrastas kirikus koorilaulu ­ ta oli musikaalne. Tsehhov õppis kohalikus gümnaasiumis, kuid õppetöö oli talle vastukarva (kool range!). Tsehhovil tekib suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. Isa läheb pankrotti, pere kolib Moskvasse. Tsehhov jääb Taganrogi, et gümnaasium lõpetada. Paralleelselt töötab ta koduõpetajana ja raha saadab perele. 1879. a. suundub Moskvasse, astub ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, huvi kirjanduse vastu endiselt tugev. Tsehhov ütleb, et meditsiin oli tema abikaasa, kirjandus tema armuke. Alustab lühijuttude kirjutamist ajakirjandusele. '80ndate teisel poolel muutuvad tema teosed tõsisemaks. Tsehhovil süveneb tuberkuloos, millega ta püüab võidelda. 1890 sõidab vabatahtlikult Sahhalini saarele, et õppida sealset sunnitööliste elu. Teekond mõjub tervisele halvasti. Naastes otsustab püsima jääda väikelinna ja ostab endale Melihhovosse mõisa. Lisaks

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    doc

    Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted

    PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikel

    Kirjandus
    thumbnail
    54
    docx

    Kirjanduse eksamipiletid

    5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus

    Kirjandus
    thumbnail
    11
    doc

    Kirjandus - Secunda

    Tema esimene armumine oli 16-aastaselt ­ oma kiindumust Mary'sse väljendas ta mitmetes erinevates luuletustes. Ta astus hiljem ka Cambridge'i ülikooli, nendel aastatel ilmus ta esimene luulekogu ja aasta hiljem teine luulekoge ,,Jõudetunnid", mis leidis teravat kriitikat. Öeldi, et need on lordi igavusest kirjutatud värsid ja parem oleks, kui ta enam ei luuletaks. Byron vastas kriitikale luuletusega ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud". Ta jalg oli kirjanduse ukse vahel, aga ta ei olnud veel tuntud ega tunnustatud. 21-aastaselt sai temast lordidekojaliige, kus ta trotsis traditsioone (vande andis seistes vms). Kirjutas ,,Child Haroldi palverännu" I ja II osa. Byron rääkis seal raamatus kaasaegsetest probleemidest ­ poliitilistest olukordadest, loodusest, ettetulnud armastusest. Seal kritiseeris ta ka võõrvõimu vallutusi, sest oli aeg, kus parasjagu Napoleon Euroopat vallutas

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun