Sotsialismileeri kuulusid 9 Euroopa riiki ja 4 Aasia riiki. Tekkis selle tulemusel, et NSVL sundis okupeeritud aladel sotsialismi ideoloogiat järgima. Sotsialismileeri iseloomulikud jooned: 1) Raudne eesriie (1945) eraldas Euroopa ja NSV Liidu alad nii-öelda eesriidega. Eesriide tagune ida osa kuulus täielikult NSVL mõju alla. Seal oldi sunnitud järgima sotsialismimudelit. (kulges Ida-Saksa, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Välja jäävad Jugoslaavia ja Albaania!) 2) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Nõukogude Venemaa ja Rahvademokraatlike maade loodud nõukogu, millega saavutati kontroll sotsialismileeri riikide majanduse üle. Nõukogu peakorter asus Moskvas, st kõik otsused arutati lõplikult läbi seal. Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini esimene rakendus. USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid;
Julgeoleku oluline töötaja NSV Liidus, Stalini lähikondlane, pretendent võimult, informeerituse tõttu riigis, sai isegi korraks võimule. Tahtis muudatusi liberaliseerida, kuid teised võimul olevad kommunistid kartisid neid ning kõrvaldasid ta, 1953 aastal hukati. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi teke 1947. a lõpp, ÜRO võttis otsuse Palestiina kaheks jagada. Palestiinlaste (araablased) ja juutide vahel. 19.05.1948 brittide mandaat läbi, juudid võtsid võimu. Järgmisel päeval rünnati Iisaeli riiki, 10 kuu jooksul suutis Iisrael naaber- Araabia riike tagasi hoida, ühel rindel oldi rahulikud, teisel tungiti edasi.
Komparteid ja vasakpoolsed parteid olid peale II MS populaarsed, kuid seda vaid ajutiselt. Euroopa oli lõhenenud ja tema tähtsus langes. 1945-49 USA majandus stabiliseerus ja läks ülesmäge. Dollar muutus ülemaailmseks valuutaks. 1944 asutati Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Maailmapank (NSVL ja RD- maad jäid sellest kõrvale). Sotsialismileeri tekkimine Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai lüüa Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. Sellega NSVL enam leppida ei saanud. 1947-48 surve Ida-Euroopa riikidele järsult tugevnes. 1947. a pidas A.Zdanov kõne maailm on jagunenud 2leeriks, kolmandat teed ei ole. Iga riik peab määratlema, kuhu ta kuulub. Loodi Kominform. Rahvademokraatia idee taandus, asemele tuli NSVL sotsialismimudeli jäägitu järgimine ja tunnistamine. Poliitilise tasalülitamise kõrval ka mõjualuste riikide majanduslik allutamine.
lahkuda sotsialismi leerist Ungari ülestõus 1956 – meeleavaldus Budapestis Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks o Avati tuli -> lahingud tänavatel o Ametisse seati uus valitsus nõukogude Ungari omaaegse juhi Imre Nagyga eesotsas (hilejm poodi üles) o Vastuhakk suruti veriselt maha, NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist Suessi kriis 1956-57 o Üheks põhjuseks, miks Lääs ei suutnud I- ja K-Es toimunule reageerida, oli samal ajal Lähis-Idas puhkenud konflikt o 1952 toimus Egiptuses riigipöörem monarh kukutati, võimule tulis pahempoolsed o 1956 riigistas uus valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali -> konflikt lääneriikidega o Egiptust toetas NSVL, varustas relvadega o Egiptus (inglaste mahitusel) ründas Iisraeli, teda toetasid IM ja PM, kes lootsid taastada kontrolli kanali üle
Lääne silmis olid Berliini elanikud süütud ohvrid ja nõukogulased jõhkardid. See oli alguse saanud rahareformist läänetsoonis, hoolimata NSV Liidu keelust, viidi see ikkagi läbi. Hiljem nõudis NSVL Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis. · CARTERI DOKTRIIN: Pärsia laht oli Ameerika huvidest lähtudes tähtis piirkond aja seal võidakse, mis tahes ohule ka jõuga vastu astuda. · 1950-1953 KOREA SÕDA: Peale IIMS said Nõukogude väed Põhja-Korea- loodi seal Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja USA sai Lõuna-Korea, kus loodi Korea Vabariik. Kumbki Korea keeldus teineteist tunnustamast. 1950 tungis P-Korea L-Koreasse ja vallutas peaaegu kogu ala. Lõuna-Koreasse saadeti USA väed ja ala vabastati kiiresti. USA väed vallutasid omakorda enamus P-Koreast. Sõtta sekkus Hiina.1953 sõlmiti vaherahu ja Koera siiani kaheks jagatud. Sõja ajal
''Miks said endistest liitlastest vaenlased?'' Arutlus Teise maailmasõja üheks suureks konkurendiks teistele maailma riikidele oli Saksamaa ja selle juht Hitler. Lääne riigid moodustasid vastupanuks koalitsiooni, millega liitusid hiljem ka mitmed teised riigid. Koos töötati Saksamaa purustamise nimel ning Teise maailmasõja lõpuks oli see ka saavutatud. Pärast sellist liitlaste edu, tekkisid aga konfliktid nende vahel. Mis oli selle
● Müüri mõju berliinlastele ○ IDA-BERLIINILE halb. See võttis ära vabaduse Ida-berliinlastelt, kuna nad ei saanud enam siseneda Lääne-Berliini - nad ei saanud enam sotsialismi eest põgeneda läände vabadusse. ○ Lääne-Berliinile oli müür pigem positiivne, kuna nad ei tahtnud kõiki neid sotsialiste oma poolele. Halb oli see, et müür võis lahutada peresid. ○ Müür oli tervele Lääne-Euroopale vabaduse sümboliks, see on, miks kui Kennedy tuli oma kõnet andma Lääne-Berliini, siis ta kutsus end Berliinlaseks. 8. Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus? Idablokk: NSVL, Poola, Jugoslaavia (ainus kes ei allunud Moskvale, võttis Marshalli plaani pakutud
kasvanud võitluseks demokraatia eest. On igati põhjust väita, et I maailmasõda vabastas rahvad. Seda kinnitavad omakorda põhjalikud sotsiaalsed muutused eriti tähtis oli, et traditsioonilise aristokraatia arvel kasvas keskklassi mõju, tekkis võimalus läbi viia agraarreforme ja parandada talupoegade olukorda, tugevnes töölisklassi ja ametiühinguliikumise poliitiline roll ning peale kõige muu emantsipeerusid ja said valimisõiguse naised I DIKTATUURIDE KUJUNEMISE PÕHJUSED 1. Esimese maailmasõja mõju sõdivate riikide ühiskonnale ja majandusele inimkaotused ja nende mõju massilised tapatalgud, Suur sõda kui õuduste kehastaja Tööstuse reorganiseerimine sõja tarbeks napib igapäevaseid tarbekaupu, riikide ressursid ammendusid, majandus laostus Sõjalaenud ja maksukoormuse kasv
Kõik kommentaarid