Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõudlus ja pakkumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Nõudlus ja pakkumine #1 Nõudlus ja pakkumine #2 Nõudlus ja pakkumine #3 Nõudlus ja pakkumine #4 Nõudlus ja pakkumine #5 Nõudlus ja pakkumine #6 Nõudlus ja pakkumine #7 Nõudlus ja pakkumine #8 Nõudlus ja pakkumine #9 Nõudlus ja pakkumine #10 Nõudlus ja pakkumine #11 Nõudlus ja pakkumine #12 Nõudlus ja pakkumine #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 223197 Õppematerjali autor
Mikro ja makro Alar Pukk

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Nõudlus ja pakkumine

Nõudlusseadus ja nõudluskõver Nõudlusseadus ­ väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil(ceteris paribus ­ samadel tingimustel). Põhimõisted: 1) Nõutav kogus ­ kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. 2) Hind ­ väärtuse rahaline väljendus 3) Nõudlus ­ "demand" ­ D ­ seos hinna ja koguse vahel. Väljendatatkse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Nõudlust võib väljendada: · Verbaalselt ­ selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiliselt ­ selgitatakse joonise(nõudluskõvera), tabeli abil, ülevaatlik. · Matemaatiliselt ­ selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind.

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
24
odt

Nõudluse ja pakkumise mehhanism

SISUKORD SISSEJUHATUS I Tarbijanõudlus.................................................................................................................................4 1.1 Nõudlusseadus..................................................................................................................4 1.2 Nõudluse elastsus............................................................................................................5 II Pakkumine.........................................................................................................................................7 2.1 Pakkumisseadus...............................................................................................................7 2.2 Pakkumise hinnaelastsu..............................................................................................8 III Nõudluse ja pakkumise dünaamika ...........................................................

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
14
docx

Mikroökonoomika I konspekt

ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui

Mikroökonoomika
thumbnail
3
pdf

majandus

Aga kui ka teised kaubad saavad odavamaks, siis hinda langemine ei ole nii nähtav ja midagi ei muutu. Nõudluse mõjurid: 1) tarbijate sissetulek 2) teiste kaupade hinnad 3) tarbijate ootused 4) tarbijate arv 5) tarbijate maitse ja eelistused Kõike rohkem nõrkus sõltub ostjatest. Nende võimalustest, ressurssidest ja soovidest. Kaupad võivad olla: 1) normaalkaupad 2) väheväärtuslikud kaupad Kui inimestel on rohkem ressursse, siis nad ostavad normaalkaupad(nende nõudlus kasvab), aga kui ressursse (raha) on vähem, siis ostetakse väheväärtuslikud kaupad. (normaalkaupade nõudlus langeb) Asenduskaupade korral kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. Kaks kaupa võivad olla ka täiendkaubad, kui neid mingi vajaduse korral koos kasutatakse. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu

10. klassi majandus
thumbnail
12
docx

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

toota. ÕIGE  Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool TVKd sest inimeste vajadused on piiramatud. VALE (pole kättesaadavad)  Selle punkti asukoht TVKl mille ühiskond on praegu tootmiseks valinud, ei mõjuta TVK hilisemat asukohta. VALE  Ühiskond toodab alati mingis punktis mis asub tema TVKl. VALE (seespool on ebaefektiivne kasutamine) NÕUDLUS JA PAKKUMINE  Turg on institutsioon või mehhanism mille kaudu ostjad ja müjad omavahel suhtlevad ja hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad.  Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust  Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus

Mikroökonoomika
thumbnail
14
docx

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver - on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ühiskonna põhiprobleemid: 1) mida toota? 2) kuidas toota? 3) kellele toota? NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turu olemus - on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. kohalik toiduturg, ärikeskus, krediiditurg, tööturg jne). Nõudlus - kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus - on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid

Majandus
thumbnail
23
docx

Mikroökonoomika KT

Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2. ja 3. punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik

Mikroökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun