Loov Linn (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Loov organisatsioon

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorraldus LOOV ORGANISATSIOON Referaat Õppejõud:.... Viljandi SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON...................................................

Ühiskond

9

doc

Kirjandiartikklid

tulevad liigse närvikuluta. aru sellest, mis teistele tundub enesestmõistetav. Csikszentmihalyi märgib, et loovatel Juri Lotman on öelnud, et inimestel on enamasti hea haridus, mis mittearusaamine on tarkuse eeldus. Albert on andnud neile erilise vaistu, intuitsiooni, Einstein ei saanud koolifüüsikast n-ö hea maitse, mis aitab märgata üldse aru. Csikszentmihalyi ütleb, et loov huvitavaid probleeme ja neile lahendusi inimene on ühekorraga mänglev ja distsiplineeritud. otsima hakata. Kuidagi saavad nad nagu Ta ei püüagi oma mängulusti õhust aru, et vaat see probleem on ja fantaasiat alla suruda, sest mõistab, müra, see teine aga põnev ja tõotab midagi. et just need on loomingu allikaks. Loovale isiksusele pakuvad head Kuid ta teab ka seda, et ei sünni ühtki

Kirjandus

30

docx

Linnageograafia eksam

­Iga vöönd areneb oma algsest asukohast järjest kaugemale. Linnade kasv toimub invasiooni ja järgnevuse kaudu, millega Burgess viitas looduslikele protsessidele, mida oli uurinud taimeökoloogias. Algselt kolivad kuhugi piirkonda immigrandid, kes püüavad oma tegevust arendada saavutamaks kõrgema positsiooni. Hiljem tekivad uued sisserändajad samasse piirkonda kõige suuremaks grupiks ning olukord stabiliseerub. Kui linn kasvab kiiremini kui selle loomulik iive, siis on tulemuseks sotsiaalne metabolism, s.o. kuritegevus, enesetapud, haigused, vaesus ja anoomia. Tulemuseks kolivad kõige uuemad sisserändajad kehva mainega piirkondadesse üleminekuvöönids, äirkeskuse ja eeslinna vahel ja lükkavad teised elanikud üleminekuvöönidst kaugemale eeslinna. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel. Ametnikke huvitasid tüüpilised linnaosad, kus laenude risk on suurem

Geograafia

14

docx

Sotsioloogia eksam

Allikas: Keller, M. ja Kalmus, V. (2004). Konsumerismist tarbimisliku ükskõiksuseni: tarbimus- orientatsioonid tänases Eestis. Kalmus, Veronika; Lauristin, Marju; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (Toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 201 - 216). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 6. Linnad ja elamine urbanistlikus keskkonnas. Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades; · linnastumine e urbaniseerumine vs urbanism,; · linna elutsükli teooria: urbaniseerumise, suburbaniseerumise, deurbaniseerumise, reurbaniseerumise etapid · murdeperioodi teooria; · linnastumise erijooned sotsialismimaades; · Gemeinschaft vs Gesellschaft; · Simmel'i ,,uus inimtüüp";

Sotsioloogia

16

docx

Linna kompaktsus ja laialivalgumine

ning samuti hõivatakse väiksem maa-ala linna alla. Samuti on võimalik kiiremini linnast välja saada, et külastada maapiirkondi. Töös on esitatud Hollandi Randstati näide, kus linnad asetsevad ringikujuliselt ümber põllumajanduslike alade. Samas on kompaktsel linnal mitmeid miinuseid, näiteks ühe linnaelaniku kohta on vähem elupinda kui laialivalgunud linnas. Töö teises osas käsitletakse laialivalguvat linna. See on linnatüüp, kus linn kasvab kiiresti väljapoole seniseid piire. Kaasa aitavad sellele näiteks nii infrastruktuuride hoogne areng kui ka inimestele vajalike asutuste (poed, restoranid) väljakolimine linnakeskustest selle servaaladele. Inimesed kolivad äärealadele soovist elada paremas elukeskkonnas, kuna linnakeskuses on liiga tihe asustus. Laialivalguva linna kõige aktiivsemaks elanikkonnaks on pereealised, kes soovivad näiteks ka oma lastele turvalisemat elukeskkonda

Ühiskond

13

docx

VANA-LIIVIMAA LINNAD - tööleht vastustega

Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU

10.klassi ajalugu

26

doc

Ettevõtluse aluste eksam

Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Seda soodustavad tegurid:  Organisatsioonikliima: atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist  Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak; töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud  Organisatsioonikultuur: see ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist  Ressursid ja oskused: värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi  Struktuurid ja süsteemid: on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. 22

Ettevõtlus alused

47

pdf

Võru linna juubelipidustused

Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see, et kuigi allikaid oli palju, siis informatsioon neis oli peamiselt korduv. Vanemate allikate puhul oli tekst kohati raskesti loetav 1800ndatel kasutatava vana kirjaviisi tõttu. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. augustit 1784. Linna juubeli tähistamine muutus läbi aja üha suuremaks ning uhkemaks. Kui 100. sünnipäeva kestuse puhul piirduti mõne augustikuu päevaga, 150

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (0)