Ei maksa karta Venemaad - Hansapanga näitel (0)

Sarnased õppematerjalid

82

docx

Rahanduse ülevaade

2)tururisk- laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu(inflatsioon;turu kadumine) 3)likviidsusrisk : -säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist(laenuandja) -ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja) 4)hajutamisrisk – ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda mingi konkreetse laenu tagastamisest(nt. Laenuvõtja ei maks pangale õigeaegselt ja pank ei maksa laenuandjale) Laenu andes peab säästja analüüsima kõiki nimetatud riske, kuid reeglina ei ole neil selleks piisavalt teadmisi, vahendeid või infot ning seetõttu annavad säästjad nimetatud kohustused finantsvahendajale. Lähtuvalt laenuandja(säästja ja investor) kasutatakse finantsvahendust : 1) riskide vähendamiseks läbi nende hajutamise 2) kulude vähendamiseks, kui laenuandja isegi soovib analüüsida riske mingi kindla projektiga,

Finantsanalüüs

50

pdf

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

1991. aasta märtsireferendumi tulemustele.17 Ta mõistab hukka Jugoslaavia lagu- nemise, NATO laienemise itta, “uute sõltumatute riikide” (kelle hulka arvab ta tõenäoliselt ka Balti riigid) sidumise läänega, “uute eraldusjoonte” tekkimise Kesk- ja Ida-Euroopas, mis kõik takistavat Euroopa ühiskodu ehitamist. Endises nõukogude ruumis õigustab ta Venemaa “integratsioonipüüdlusi”. Kuna Nõu- kogude Liitu enam pole ja Venemaad pole piisavalt kaasatud uue Euroopa üles- ehitamisse, pigem on teda tõrjutud, siis on Gorbatšovi sõnul Euroopa protsessid takerdunud, deformeerunud ning omandanud asümmeetrilise iseloomu.18 7. aprillil 2005 pidas Gorbatšov kõne Venemaa Teaduste Akadeemias rahvus- vahelisel konverentsil, kus ta esitas oma uuemad seisukohad perestroika ja Nõu- kogude Liidu lagunemise kohta. Tema sõnul oli Liit postsovetlikust Venemaast

Ajalugu

48

doc

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL

notari ametisse kindlasse tööpiirkonda, otsustab ametist vabastamise või tagandamise, teostab ametipidamise üle riiklikku järelevalvet ning viib ellu distsiplinaarmenetlusi.42 Samas on notariameti ja riigiteenistuse vahel mitmeid erinevusi, millest olulisemaks on ametitoimingute tegemine riigist sõltumatult, kandes täies ulatuses ametipidamisest tulenevat riisikot. Peale sõltumatuse õiguslike otsuste vastuvõtmisel on notar riigist sõltumatu ka majanduslikult, sest riik ei maksa notarile palka ega varusta ameti pidamiseks vajalike töövahenditega. Kõik notarite ja Notarite Koja tegevusega seotud kulud kaetakse laekuvaete notaritasude arvelt, mitte riigieelarvest.43 Notaritasu suurus on seadusega kindlaks määratud ning vastavalt NotS §13 lg 2 ja 3 on notaritel keelatud sõlmida mistahes kokkuleppeid notaritasu määrade muutmiseks. Skeem, kus on piiratud ametikohade arv ja fikseeritud tasumäärad, lubab kindlustada notari

Õigusteadus

30

doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast.....................................................................4 1.2. Kvaliteetne raha.......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA............................................................................

Makroökonoomika

36

doc

Pangandusõigus

Pangandusõigus 12.09.2007 Aine lõpeb arvestusega. Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov! Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga. Kontrolltöö 20 % valikvastustega, edasi definitsioonid ja veel midagi. Pangandusõiguse mõiste. Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Panka

Õigus

48

doc

Panganduse konspekt 2007

RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K ­K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas ­ kaurikarbid - Okeaanias ­ nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias ­ kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võideti aega tarbimiseks

Arendustegevus

46

doc

Pangandus konspekt

ressursse ­ põhiliseks iseärasuseks (emiteeritud raha kui keskpanga kohustus raha omanike ees). EP: TULUD KULUD Intressitulud Intressid Väärtpaberitulu Müntide kulud Amortisatsioon EP ei maksa tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse välja arvatud0 füüsilise isiku tulumaksu. Tegevust kontrollivad sõltumatud audiitorid. Eesti rahasüsteemi üldpõhimõtted Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest

Pangandus

72

doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Saaremaa rüütelkonnaga sellist lepingut ei sõlmitud. Peeter I tahtis tõsta Venemaa prestiizi. Sõlmides kokkuleppeid, soovis Peeter Suur iseend (inim- ja materiaalseid ressursse) säästa. Sellise leppega tagati koostöö vallutatutega. Kui Vene võim andis kinnituse varasemate privileegide säilitamiseks, tagas Vene riik endale lojaalsuse. Valitsemislepingutega anti üleminekule Rootsi riigi koosseisust Vene riigi koosseisu formaaljuriidiliselt vabatahtlik kuju. Peeter I tahtis reformida Venemaad, tuua Euroopat Venemaale (kuigi tema refomid olid tihti pinnapealsed ja vägivaldsed). Peeter I püüdis allutatud provintsidest õppida, mitte neid vägivaldselt maha suruda. Baltikum oli pigem haritud kui harimata maa. Venemaal ei olnud sel ajal korralikku gümnaasiumigi, siin aga oli juba ülikool. 1699 ­ lõplikult oli vormunud liit Rootsi vastu (Vene+Taani+Saksi-Poola). Eesti ja Liivimaa pidid lepingu kohaselt minema hoopis Poola kätte.

Ajalugu

Kommentaarid (0)