100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ErikMartin
Õppematerjali autor
Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Filmi vaadates jäi kõigepealt meelde nn. aja seisma panemine ja vaenlase lipu vahetamine sini-must-valge lipu vastu. See tundus sellise ajaloolise ja põneva hetkena, et mis nüüd küll edasi saab. Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Enne võitlusse minekut peaks siiski paika panema mingisuguse tegevusplaani- praegu jäi mulje, et vaenlast nähes pane aga ruttu plagama. Olles lahingus, kaotab Kohlapuu enesevalitsemise ja marsib üksinda punaarmee vastu
( Reet Neimar, Alustajad ei ole algajad, Teater.Muusika.Kino, 2002, 06, lk24-37) 2. ,,Nimed marmortahvlil" See on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002. aastal. Zanr on draama, filmi kestus on 90 minuti. Enamus filmivõtteid toimusid ajaloolistest paikades; Võrtsjärve, Rannu ja Sangaste ümbruses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) Nüganen on ise öelnud, et film oli tema jaoks tõeline väljakutse. ( Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Filmi operaator on Sergei Astahhov Venemaalt. Võtted kestsid 50 päeva. Filmi monteeriti neli kuud. Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Filmi peaosaline on Henn Ahas, kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minna aga
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni lavastatud linalugu ,,Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase menuromaanil, mis tänaseks võtnud sisse kindla koha Eesti kirjandusklassikas ja mis annab tõetruu ja kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud Eesti poisid otse koolipingist tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pataljon võitis selle lahing
Filmid Eva Sikemäe 11.a Sisukord 1. Viimne reliikvia 2. Siin me oleme 3. Nimed marmortahvlil 4. Mina olin siin 5. Helisev muusika 6. Üksinda kodus 1 7. Pohmakas 8. Täna öösel me ei maga 9. Päästke Willy 10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel.
`` Nimed Marmortahvlil `` - on see tasu vabaduse eest ? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev film `` Nimed Marmortahvlil`` räägib koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad. See on väga huvitav ja põnev sõjadraama kus saab jälgida koolipoiste mehistumisest, otsustest ja vabaduse hinnast. Läbivaks teemaks on kommertskooli poisi Ahase ja tema klassikaaslaste eneseleidmine läbi kahtluste ja ka esimese armastuse. Film tekitab küsimuse kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või
"Süütu" (Tartu 1927) novell "Punane ja valge" (Tartu 1927) novellid "Vekslivõltsija" (Tartu 1931) romaan "Nimed marmortahvlil" (Tartu 1936) romaan "Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga "Landesvääri veri" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga 11 "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan "See on see maa" (Lund 1950) poeem "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud "Kodukäija" (Lund 1963) romaan 12 III ALBERT KIVIKAS "NIMED MARMORTAHVLIL" Albert Kivikas (1898-1978) on kirjutanud hulga romaane, mille seast tuntuim on kahtlemata "Nimed marmortahvlil" (1936)
“November” Maige Muidre Käisin vaatamas Rainer Sarneti käe all valminud fantaasiafilmi “November”, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Film on saanud palju negatiivset kui ka positiivset kriitikat, kuid isiklikult mulle see film väga ei istunud, vaatamata sellele, et Andrus Kivirähki raamat “Rehepapp ehk November” on üks mu lemmik raamatuid. Enne kui hakata üldse rääkima täpsemalt filmist, tuleks mõelda filmi lavastajale. Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B. , kus Sarnet töötab ei ole ma varasemalt mitte kunagi kuulnud. Nii, et julgen väita, et Sarnet ei ole eriti tuntud näg
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid