Religioonide
tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas
Religioonid
kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu
lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal
vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning
sellest tulenebki religioonide rohkus . Religioon on asi, mis ühendab
inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab
meid terviklikumaks ning täiuslikumaks.
Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on
erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea
tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andreasrehi94
Õppematerjali autor
veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
ühegi masinaga mõõta, ega arvutada ei saa. Ütleb ju Piibelgi: ,,Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus." Seega on võib väita, et usundiline maailm on mõne võrra tundelisem, müstilisem ja ehk ka õnnelikum. Tundub tõesti, et religioossed inimesed on nii-öelda teadusinimestest ka mõnevõrra õnnelikumad, vähemalt väidab Ameerika sotsioloog Chaeyoon Lim oma 2010 aastal avaldatud uurimustöös. Olgu kuidas on, aga usundite rohkus muudab kõik religioonid mõnevõrra küsitavaks ja kõik usunditega seotu kuidagi... segaseks. Järgnevalt kirjutangi mõnest usundist: teismlikust, polüteistlikust ja Eesti oma loodususundist. Maailma vanim religioon on hinduism, aga huvitaval kombel pole ta just kõige populaarsem usund maailmas. Tundub, et just seepärast nähakse vajadust misjonäride läkitamiseks siia põhjamiselt karge kliimaga Eestisse. Üha tihedamini kohtan ma
BAHA'I USK Aastatöö SISUKORD SISSEJUHATUS OO INIMESE POEG! Sinu loomist Mina armastasin, seepärast lõingi sinu. Armasta niisiis Mind, et võiksin mainida sinu nime ja täita sinu hinge eluvaimuga. -Baha'u'llah (Peidetud Sõnad, Araabia # 4) Religioon on üldtuntud mõiste terves maailmas. Selle sõnaga viidatakse neile uskumustele, käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele, mis seonduvad arutlustega järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Oma teemaks võtsin baha'i usundi, kuna tahtsin selle usu kohta kõike teada. Baha'i on alles noor usund, kuid sellegi poolest väga levinud kogu maailmas
3.3. DUALISM TEISMIS 61 KOKKUVÕTE 64 KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOEND 67 ZOROASTRIANISM – THEISTIC RELIGION. COMPARISMENT 72 3 Sissejuhatus -Magistritöö teema valikust Zoroastrism on äärmiselt eetiline religioon. Samuti on zoroastrismil usundiloolises kontekstis väga oluline roll. Zoroastrism on läbi erinevate sajandite olnud vastastikuses lävimises eelkõige judaismi ja kristlusega ning hiljem kandnud mõjustusi läbi juutluse ja kristluse edasi islamisse. Ilmselt võib nõustuda Mary Boyce’ga, et zoroastrismil on olnud inimkonnale suurem mõjustuse aste, otseselt ja mitte otseselt, kui ühelgi teisel üksikul religioonil 1.
3.3. DUALISM TEISMIS 61 KOKKUVÕTE 64 KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOEND 67 ZOROASTRIANISM – THEISTIC RELIGION. COMPARISMENT 72 3 Sissejuhatus -Magistritöö teema valikust Zoroastrism on äärmiselt eetiline religioon. Samuti on zoroastrismil usundiloolises kontekstis väga oluline roll. Zoroastrism on läbi erinevate sajandite olnud vastastikuses lävimises eelkõige judaismi ja kristlusega ning hiljem kandnud mõjustusi läbi juutluse ja kristluse edasi islamisse. Ilmselt võib nõustuda Mary Boyce’ga, et zoroastrismil on olnud inimkonnale suurem mõjustuse aste, otseselt ja mitte otseselt, kui ühelgi teisel üksikul religioonil 1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid