Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KEEMIA - Lihtsamad süsinikuühendid (0)

1 Hindamata
Punktid
KEEMIA - Lihtsamad süsinikuühendid #1 KEEMIA - Lihtsamad süsinikuühendid #2 KEEMIA - Lihtsamad süsinikuühendid #3 KEEMIA - Lihtsamad süsinikuühendid #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marta Oja Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
txt

Keemia osa süsinikust (teooria)

SSINIK leidub looduses lihtainena: teemant, grafiit. leidub looduses henditena: ssihappegaas, kivissi, nafta. ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiiniga, tekib mrgine hend, mis takistab hapniku kandum

Keemia
thumbnail
2
doc

Süsiniku ühendid

Nimetus Valem Omadused Kasutusala Metaan CH4 · Värvusetu · Gaasiline kütus · Lõhnatu · Maagaas · Maitsetu · Gaas · Vees lahustub halvasti · Õhust kergem Süsinikoksiid(Vingugaas) CO · Reageerib · Süsinikuühendite hapnikuga põlemine hapniku · Värvitu vaeses k

Keemia
thumbnail
7
doc

Keemia Halogeenühendid

Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Omadused: Fluor on

Keemia
thumbnail
1
doc

Süsinik & süsinikuühendid

Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena. Need esinemisvormid on allotroobid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Süsiniku allotroobid on teemat, grafiit, karbüünid ja fullereenid. Süsivesinikud on ühendid, mille molekulid koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Etanool (CH3CH2OH) on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Ta on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etanool keeb 78º juures, põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist v

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised

Keemia
thumbnail
1
docx

Süsinik, vingugaas, süsihappegaas, metaan

Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ehk vingugaas ehk süsinikok

Keemia
thumbnail
9
pptx

PowerPoint: Süsinik

Süsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia



Lisainfo

Keemia, 9. klass, süsinikuühendid (põhikool)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun