kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaasategev Pheidias. Parthenon on ehitatud dooria-joonia segastiilis ning selle viiludel seisid skulptuurigrupid.4 Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. 5 Erechtheioni tempel Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli
Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreeka arhitektuur sai sel ajal kõige täislikumaks. Seda oli märgata nii hoonete proportsioonis kui ka arhitektuurivormide ja skulpturaalsete kaunistuste tasakaalus. Ateena Akropoli tekkeloos ja selle arengus on näha kogu Kreeka 5. sajandi õitseng. Mükeene kultuuri ammustel aegadel kõrgus Ateena järsunõlvalistel kaljudel kuninglik linnus. Siis kui võimule tuli demokraati, kujundati Akropol ümber
17.12.2013 Vana-Kreeka arhitektuur Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka arhitektuur Koostaja:Kristjan Maipuu Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7
Sisukord 1. Üldinfo 2. Ehitusstiil ja design 3. Skulptuurid ja dekoratsioonid 4. Parthenon? 5. Jumalanna Ateena isiklikult 6. Hilisem ajalugu 7. Pathenoni vennad ja õed 8. Dooria stiil = Pathenon? Üldinfo Parthenon (Vanas Kreeka keeles: ) on tempel, mis on pühendatud Kreeka jumalannale Ateenale. Ehitamine algas 447 eKr ja lõppes 431 eKr. Parthenon on üks kõige tähtsamatest ehitistest, mis on säilinud klassikalisest Kreekast ning on ehtne näide Dooria orderist. Dekoratiivsed skulptuurid pärinevad Kreeka kultuuri ,,hiilgeajast". Parthenon on vastupidav sümbol Muistsest Kreeka kultuurist ning Ateena demokraatiast ja üks suurimaid monumente maailmas. Kreeka kultuuriministeerium on tänapäeval loonud mitmeid plaane ehitise restaureerimiseks ja
Tempel koosneb kahest iseseisvast osast, mis asuvad eri kõrgustel. Kõrgemalasetseva, Athenale pühendatud, templi idaküljele lisandub kuue joonia sambaga portikus; esimest, vaheseinaga eraldatud ja madalamal asuval Poseidoni templil on samuti portikusega sissekäik. Templi üks originaalsemaid osi on väike karüatiididekoda lõunaküljel, kus sammaste asemel kannavad talastikku kuus naisfiguuri -- karüatiidi. Erechtieioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Kreeka peripteer jäi ikka samaks, sõltumata sellest, millisest küljest sellele läheneti. Erechteion aga seevastu näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena. Ajaline järgnevus oli selles väikeses ehitises veel tugevamini tajutav kui vaates tervele Akropolile. Erechteionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornamentikat.
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca
• Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus.
Kõik kommentaarid