Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

rtf

Füsioloogilised ohutegurid

Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele, tema keha mõõtmetele, tööülesannetele, harjumustele, käepärasusele ja loogilisele üles ehitamisele. Harjumused, käepärasus ja loogilisus mängivad olulist rolli seadmete/töövahendite kasutamise juures (hädaseiskamisnuppude asukoht, tabloode asukohad, nuppude asukohad jms). Ergonoomias uuritakse inimese ja töö/seadmete vahelist vastastikulist mõju.Ergonoomiline töökoht koosneb järgmistest punktidest: · töövõtted; · tööasendid; · töökeskkond (muud ohutegurid töökeskkonnas, lisaks füsioloogilistele ohtudele). Muud töökeskkonna ohutegurid võiva olla tihti füsioloogiliste ohutegurite · mõju võimendajaks nt liigne niiskus, kõrge müra tase, kõrge vibratsiooni tase, · ebapiisav valgustus jne; · tööprotsess (tööülesannete loogiline järjestatus, töötempo jms);

Riski- ja ohutusõpetus

7

doc

Ohutegurid

-seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra toimed Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet: otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus. Kui inimene puutub pidevalt kokku

Tööohutus ja tervishoid

34

docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse

Riski- ja ohutusõpetus

14

docx

KESKKONNAOHUTUS

elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseadusega määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Autotehnik kasutab oma tööshooldusmaterjale mis reeglina ei ole ohtlikud kemikaalid aga millistel võib olla kahjulik mõju. Inimestele ja keskkonnale kahjulikud võivad oskamatul käitlemisel olla jahutusvedelik, määrdeained, kütused, lahustid jms.. Seepärast tuleb tunda nende käitlemise eeskirju. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Keskkond

16

docx

Töökeskkonna ohutuse alused

pole võimalik viia vastavusse piirnormiga- annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. N: kummikindad, eririietus, eripõlled, peakatted, turvajalanõud, maskid, resperaatorid. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust on vaja , sest see sätestab töötaja kohustused ja võimalused, ohutu töökeskkonna loomise. TTOS eesmärk sätestab: Tööle esitatavad TTH ja TO nõuded; Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused; Tervisele ohutu TKK loomine ja tagamine; TTH ja TO korralduse ettevõtte ja riigi tasendil; Vastuse TTH ja TO nõuete rikkumise eest; Töökoht Töötamise koht ja selle ümbrus, mis asub: 1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) 2. Äriühingu ettevõte (AS,OÜ) 3. Riigi või kohaliku omavalitsuse (KOV) asutuse; 4. Mittetulundusühingu (MTÜ) või sihtasutuse (SA) territooriumil või ruumis; Kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs

Tööohutus ja tervishoid

8

doc

Tisleri tööga kaasnevad ohutegurid

Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb

Ehitus

9

doc

„Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra •Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). •Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Müra toime tervisele •Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt. •Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine •Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine. •püsiv ja pöördumatu protsess •Müra kaudne toime -mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. -kestev müra kurnab närvirakke -aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanuvõime -tujutus ja kiire ärrituvus

Ühiskond

53

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

01. 2002 15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003 19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003 1. peatükk ÜLDSÄTTED [Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest. (2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaitseväe, Kaitseliidu, politsei ja piirivalve, samuti päästeasutuste tegevuse kohta on eriseadustega sätestatud teisiti.

Tööohutus ja tervishoid

Kommentaarid (1)