Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kahepaiksed roomajad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kahepaiksed roomajad #1 Kahepaiksed roomajad #2 Kahepaiksed roomajad #3 Kahepaiksed roomajad #4 Kahepaiksed roomajad #5 Kahepaiksed roomajad #6 Kahepaiksed roomajad #7 Kahepaiksed roomajad #8 Kahepaiksed roomajad #9 Kahepaiksed roomajad #10 Kahepaiksed roomajad #11 Kahepaiksed roomajad #12 Kahepaiksed roomajad #13 Kahepaiksed roomajad #14 Kahepaiksed roomajad #15 Kahepaiksed roomajad #16 Kahepaiksed roomajad #17 Kahepaiksed roomajad #18 Kahepaiksed roomajad #19 Kahepaiksed roomajad #20 Kahepaiksed roomajad #21 Kahepaiksed roomajad #22 Kahepaiksed roomajad #23 Kahepaiksed roomajad #24 Kahepaiksed roomajad #25 Kahepaiksed roomajad #26 Kahepaiksed roomajad #27 Kahepaiksed roomajad #28 Kahepaiksed roomajad #29 Kahepaiksed roomajad #30 Kahepaiksed roomajad #31 Kahepaiksed roomajad #32 Kahepaiksed roomajad #33 Kahepaiksed roomajad #34 Kahepaiksed roomajad #35 Kahepaiksed roomajad #36 Kahepaiksed roomajad #37 Kahepaiksed roomajad #38 Kahepaiksed roomajad #39 Kahepaiksed roomajad #40 Kahepaiksed roomajad #41 Kahepaiksed roomajad #42 Kahepaiksed roomajad #43 Kahepaiksed roomajad #44 Kahepaiksed roomajad #45 Kahepaiksed roomajad #46 Kahepaiksed roomajad #47 Kahepaiksed roomajad #48 Kahepaiksed roomajad #49 Kahepaiksed roomajad #50 Kahepaiksed roomajad #51 Kahepaiksed roomajad #52 Kahepaiksed roomajad #53 Kahepaiksed roomajad #54 Kahepaiksed roomajad #55 Kahepaiksed roomajad #56 Kahepaiksed roomajad #57 Kahepaiksed roomajad #58 Kahepaiksed roomajad #59 Kahepaiksed roomajad #60 Kahepaiksed roomajad #61 Kahepaiksed roomajad #62 Kahepaiksed roomajad #63 Kahepaiksed roomajad #64 Kahepaiksed roomajad #65 Kahepaiksed roomajad #66 Kahepaiksed roomajad #67 Kahepaiksed roomajad #68 Kahepaiksed roomajad #69 Kahepaiksed roomajad #70 Kahepaiksed roomajad #71 Kahepaiksed roomajad #72 Kahepaiksed roomajad #73 Kahepaiksed roomajad #74 Kahepaiksed roomajad #75 Kahepaiksed roomajad #76
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 76 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Kahepaiksed

Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Kahepaiksed ja roomajad

Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena

Bioloogia
thumbnail
26
doc

Kahepaiksed vaheeksami materjal

Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas.

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Kahepaiksed

Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.............................................................

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Eesti roomajad

Talvel on ta talveunes. Tema saagiks on aeglaselt liikuvad loomad, näiteks vihmaussid. Vaskuss on aeglane ja seega ka kaitsetu loom. Sellepärast on ta kerge saak vaenlastele, kuid tal on kaitseks kergesti äratulev saba. Vaenlased on näiteks rästikud, nugised, rebased. Vaskussil on jäsemete algmed. Ta kuulub looduskaitse alla. Roomajatest üldiselt: Roomajad on soojalembesed loomad. Nad elavad nii vees kui ka maismaal. Roomajad on kõigusoojased. Osadel roomajatel pole jäsemeid. Roomajad sigivad ainult kuival maal. Enamikul neist arenevad järglased nahkja või lubiainest koorega munas. Nad arenevad moondeta. Hingamiseks on neil kopsud. Sarvestunud nahk kaitseb neid kuivamise eest ja nad saavad elada ka kuivades paikades. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, kilpkonnad ning krokodillid. Maailmas on ligi 8000 liiki erinevaid roomajaid. Neid elab Eestis ainult 5. (rästik, nastik, kivisisalik, arusisalik, vaskuss) Roomajaid nimetatakse ka reptiilideks

Bioloogia
thumbnail
10
ppt

Kahepaiksed

KAHEPAIKSED 7.KLASS ANNELI DIETRICH KAHEPAIKSED On selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees kõigusoojased loomad eelistavad niiskeid elupaiku maailmas 3000 liiki, Eestis 10 liiki Välisehitus Keha jässakas ja veidi lame. Liikumiseks kaks paari jäsemeid. Nahk pidevalt niiske ja jahe. Suur suu ­ hambaid kasutab ainult saagi hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli ­ võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki

Bioloogia
thumbnail
6
odt

Kahepaiksed ja roomajad

Kahepaiksed ja roomajad Üldine informatsioon: bio.edu.ee/loomad Kahepaiksed Klass: kahepaiksed. Kõigusoojased. Uimede asemel jäsemed. Hingavad kopsude ja naha kaudu. Toituvad selgrootutest ja talvituvad pinnasesse kaevunult. Elutsükkel: maismaaloomad, kes sigivad vees. Areng on moondega: muna – vastne/kulles – täiskasvanud. Selts päriskonnalised: Sugukond: konlased Sugukond: kärnkonlased Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine

Eesti taimestik ja loomastik
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun