Ajaloo KT Eesti iseseisvuse kohta (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Eesti iseseisvuse kaotus, Teise maailmasõda, Külm sõda

Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus .( lk122) Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti esitas Moskva 1939. Aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valistus järele ja kirjutas 28. Septembril baasidelepingule alla. Järgmise sammu astus Venemaa juunis 1940, nõudes Eesti ( Läti ja Leedu ) valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale.

Ajalugu

2

odt

2. maailmasõja tagajärjed Eestile ja maailmale

1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping? Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. 3. Millised sündmused ja millal viisid otseselt EV kadumiseni? Eestile esitati septembris 1939 nõudmine luua

Ajalugu

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

dokument,mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. Ida-Lääne suhetes ei suudetud pingelõdvendust läbi viia aga sellest hoolimata toimus siiski Idaja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960'ndate lõpul ja 1970'ndate algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping,millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastumise piiramise kohta. 6. USA riigikord oli demokraatlik. USAS oli kaks parteid ­ Vabariiklik ja Demokraatlik. Parlamendiks Kongress,mis koosneb kahest kojast- Esindajate Kojast ning Senatist. Valitsemisvorm ­ presidentaalne vabariik. Tähtsaim isik president,kes valitakse neljaks aastaks. Suurim hirm oli kommunismi leviku ees,mida üritati pidurdada ka USAs endas. 1940'ndate aastate lõpul algas USAs vasakpoolsete vastu suunatud rünnak,mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi.

Ajalugu

2

doc

Maailm pärast II maailmasõda

propagandaistliku iseloomuga. USA mainet kahjustas sõda Vietnamis. Sellest kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne subete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960. a lõpul ja 1970.a algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta. ÜRO,NATO, EL ­ millal ja miks tekkisid *ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) ­ ÜRO loodi lootuses, et pärast sõja lõppu õnnestub luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus. 1945.a aprillis-juunis toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsooni liikmed. 51 riiki kirjutasid alla ÜRO põhikirjale. Peaeesmärkideks kuulutati ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel

Ajalugu

4

docx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast ● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest ● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia ● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga.

Maailmasõjad

10

docx

Külm sõda - mõisteid

1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter

Ajalugu

2

doc

Pärast Teist maailma Sõda...

KT pt 15-16, 18-20. Kaasa tv ja tunnivihik. KT Rahvusvahelised suhted ja suurriikide areng pärast II maailmasõda (§ 15-16, 18-20) 1. Milles seisneb külm sõda ning kuidas see ilmnes erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid? Külm sõda kujunes ajavahemikul 1946- 1949 USA ja NSVL-u vahel. Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? Trumani doktriin on 1947. aastal Harry Truma

Ajalugu

3

doc

Külma sõja kriisid

(NATO). NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandipakt. Asutajaliikmeid oli 12: USA, Kananda, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. 1999 aastal liitusid NATO-ga esimiesed endised sotsialismimaad Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola. Eesti, Läti ja Leedu liitusid organisatsiooniga 2004 aastal. 6. Berliini blokaad Peale teist maailmasõda jaotati sõjasüüdlane Saksamaa 4-jaks okupatsiooni tsooniks. Inglismaa ja USA soovisid ühtset Saksamaad taastada. NSV Liit tahtis, et Saksamaa oleks tema satelliitriik. 1948 aastal ühinevad USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ning algab Saksamaa jaluletõus. Ida-Saksamaal valitseb vaesus ja nälg ning inimesed põgenevad läände.

Ajalugu

Kommentaarid (0)