Erivajaduste liigid (2) Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired autismi spektrile kalduvad häired Kroonilised tervisehäired (diabeet, astma) Liitpuuded nt nägemispuue ja liikumispuue Erivajadustega kujunemise riskiga seisundid: Kakskeelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine... 3 Psüühilised protsessid Arengu käigus toimuvad erinevad muutused. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Arengu käigus toimuvad muutused on üksteisest sõltumatud, raske on hallata tervet arengut korraga. Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme erivajadused. Pedagoogikas räägitakse arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, vaid füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.
· Moodsad teoreetilised seisukohad: o Evolutsiooniline tagapõhi käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge. o Käitumuslik tagapõhi keskkonna mõju käitumisele. o Kognitiivne kuidas inimene võtab infot vastu o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline teadvus + alateadvus o Neuropsühholoogiline füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist. II loeng Psühholoogia uurimismeetodid · Eksperiment tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine. · Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul.
o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele).
- Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid 2. Psüühilised seisundid - Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. - ... on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud. - ..
Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel,
seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtusest ja käitumisest. Kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus, teadus). Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Lisaks sellele mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelu nähtusi. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused jagunevad: 1. Psüühilised protsessid - vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanu, kujutlus, mälu, mõtlemine) Emotsionaalse protsessidena Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 2. Psüühilised seisundid – selle all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. 3
Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: o Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime o Muutunud strateegiad o Muutunud metakognitsioon o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni. Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimesel eluaastal. Üldistamine võimaldab juba 3-kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja
Kõik kommentaarid