Inimene
ja inimsuhted
Põhimõisted
Emtosioon
on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised
muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida
subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on
keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
Liigid:
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
265 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaiumaiu
Õppematerjali autor
Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalugu 17.sajandi keskel kirjeldas Rene Descartes (15961650) enda raamatus ''Hinge kired'' kuut põhiemotsiooni, milledeks on: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm. Ajalugu
......................................................................... 6 Emotsiooniteooriad................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 Sissejuhatus Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi
Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioonid on subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele ehk: - -- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; - Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; - Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsionaalsed seisundid eristatakse emotsionaalse erutuvuse iseärasuste järgi,
kirjeldab: 1. Ekstravertsus 2. Sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) 3. Meelekindlus (tahtejõud) 4. Neurotism 5. Avatus (intellekt) Funktsionaalne Inimesele ei omistata mingit essentsi (olemust), vaid püütakse välja selgitada isiksuse ülesanded. INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS Inimene a) bioloogiline olend Homo sapiens b) ühiskondlik olend Indiviid üksikisik, üks inimene Individuaalsus inimese omapära Isiksuse definitsioon teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus · Käitumise suhteline püsivus · Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga ISIKSUS- kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus
arenenud tema õppimisvõime, s.o võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele. Eriliseks õppevormiks on vermimine- see on oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. (Nobeli teaduspreemi N. Tinbergen, K. Lorenz) 6 3.2 Inimese psüühika- sotsiaalse teadvuse tase Inimteadvuse tunnused: Esimeseks oluliseks tunnuseks on võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi „siin ja nüüd“ survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtes suhtelise iseseisvuse. See on eelduseks teoreetilise mõtlemise, tahtelise eneseregulatsiooni ja loominguvõime tekkele. Teiseks tunnuseks on eesmärgilisus – inimene on võimeline planeerima, ette nägema iseenda ja teiste inimeste käitumist ja vastavalt sellele eesmärgi saavutamiseks valima viisid ja vahendid.
Helide tuvastamine ja tõlgendamine Mälu kujunemine kuklasagar - seotud nägemisega. Võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi).
Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid