Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Liiv ja kruus (0)

1 Hindamata
Punktid
Liiv ja kruus #1 Liiv ja kruus #2 Liiv ja kruus #3 Liiv ja kruus #4 Liiv ja kruus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor w0tzz Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
thumbnail
11
sxw

Liiv

.......................................................................................................4-5 · vesiliiv.......................................................................................................................5 · Liivakivi...................................................................................................................5 · Liivakiviga sarnased kivimid ................................................................................6 · Liiv............................................................................................................................6 · Omadused.................................................................................................................6 · Saamine.....................................................................................................................6 · Klaasi- ja vormiliiv.....................................................................................

Keemia
thumbnail
36
docx

Materjalide keemia

kallis. Sellele sarnane on dolomiit(CaCO3*MgCO3). Liivakivi ­ mõnedes teistes maades ehituskivi. Savi ­ Graniidi jt raudkivimite murenemisel. Päevakivi ja vilk murenevad peeneteraliseks saviks. Savi on plastiline ning tähtis keraamika, tsemendi tootmise ja savimördi lähteainena. Pärast põletamist savi alati kas punane või kollane, sest Fe läheb üle Fe(III)ks. (sise)Ehituses kasutatakse sideainena peamiselt savimördina(savi+liiv+vesi). Liiv ja kruus ­ Raudkivide murenemise saadused, liiv ­ kvartsist ja päevakivist, kruus ­ jämedama liiva ja kivikeste segu. Liiva vajalik mörtide(liiv+vesi) valmistamisel, et siduda ehituskivid üksteisega. Kruus on oluline betooni tootmisel. Killustik- Betooni valmistamisel täiteainena, raudkivist kui ka paekivist purustite abil, teede ehitamisel. Pilet 10. Teraste termiline töötlemine koosneb kolmest etapst : kuumutamine vajaliku temperatuurini, hoidmine sellel temperatuuri ning jahutamine. Sageli esimeseks etapiks

Materjalide keemia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
18
pdf

Liiv, savi ja tellised

Liiv, savi ja tellised Liis Siimsoo Liiva mineraalne koostis Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. Liiva leidumine Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva omadused Head: Halvad: Suure kandevõimega Muutub märjana Tugev ehitusalus mudaseks Tihendatav

Ehitus
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

........................................................................12 3.1.2.1 Paekivid ..............................................................................................................12 3.1.2.1.1 Lubjakivi...................................................................................................... 12 3.1.2.1.2 Dolomiiti...................................................................................................... 12 3.1.2.2 Liiv......................................................................................................................13 3.1.2.3 Kruusad............................................................................................................... 13 3.1.2.4 Savi......................................................................................................................13 3.1.3 MOONDEKIVIMID.............................................................................

Ehitus alused
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu. Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid:  lubi,  kips,  keraamika,  metallid kinnitusosadena jne.

Ehitus
thumbnail
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

Mördi liigist sõltuvalt valitakse proovikehade hoidmise keskkond. Kivistunud mördi painde- ja survetugevuse määramine. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. 20 45. Autoklaavitud poorbetoontooted ­ tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine. Autoklaavitud poorbetooni puhul on tegemist loodusliku mineraalse materjaliga, mille põhitoorained on liiv, tsement, lubi ja kips. Lisandina kasutatakse väikeses koguses(u 0,05% mahust) alumiiniumi pulbrit, mis lubja ja veega reageerides moodustab segusse õhumullid(poorid). Kui mullid on tekkinud, siis eemaldatakse betoonisegu vormidest ja kuna see on veel pehme, siis saab seda sobivasse mõõtu lõigata. Seejärel suunatakse poorbetoonist plokid u 12 tunniks autoklaavi, kus see auru ja kõrge rõhu toimel u 190°C juures kivistub. Eestis toodab autoklaavitud poorbetooni nt AEROC.

Ehitusmaterjalid



Lisainfo

Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun