Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanaaja ja keskaja muusika KT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga?
  • Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast?
  • Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides?
  • Kuidas suhtuti muusikutesse?
  • Kuidas võis sinu arvates kõlada muusika vanal ajal?
  • Kuidas oli muusika vanal ajal seotud teiste kunstiliikidega?
  • Missugused olid Vana Kreeka pillid?
  • Kuidas oli muusika seotud tragöödiatega?
  • Miks lisatakse Gregorius nimele "Suur"?
  • Missuguse muudatuse viis kirikuelus läbi Gregorius?
  • Kus võis keskajal Gregoriuse laule kuulda?
  • Kes on Gregoriuse koraalide autor?
  • Millal ja kuidas hakati üles kirjutama Gregoriuse laule?
  • Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks?
  • Millal hakati laulma mitmehäälselt?
  • Mis seda soodustas?
  • Mis on organum ja kuidas on ta seotud Gregoriuse koraaliga?

Lõik failist


  • Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks.
  • Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil – 1. Aulos – Vana-Kreeka puhkpill , läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra – Keelpill , keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara – See oli Vana-Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed
  • Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist ( proosatekst ), sõnad olid vaimuliku sisuga
  • Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks.
  • Mis on missa ? Kirjelda. - On läänekiriku (peamiselt rooma -katoliku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne
  • Kirjelda noodikirja arengut – Vanim säilinud üleskirjutis on pärit 8.-9. Saj, 10. Saj tekkis noodijooned, 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, 13.saj oli lisatud hääl muutunud märksa liikuvamaks.
  • Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika . Aeg ei ole täpselt teada, millal keskaegsed kirikukoorid hakkasid vaimulikke laule laulma mitmehäälselt.

  • Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Need olid neumadega kirja pandud, ja põlvest põlve on need levinud.
  • Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? Kuidas suhtuti muusikutesse? Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena. Assüürias aga kehtis koguni komme jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud , kes võeti teenistusse võitja õukonda.
  • Kuidas võis sinu arvates kõlada muusika vanal ajal? Eripärad? Igav, ühehäälne, ilma rütmita
  • Kuidas oli muusika vanal ajal seotud teiste kunstiliikidega? Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud. Kunstiliigid olid omavahel tihedalt seotud, muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde.
  • Kirjelda muusika rolli Vanas Kreekas? Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose auks
  • Missugused olid Vana Kreeka pillid? Kirjelda. - Eelistatud pillideks olid Vana-Kreekas näpitavad keelpillid. Vanim neist on 4- keeleline forminks, millest hiljem arenes kreeklaste lemmikinstrument kitara (5-7 keelega). Puhkpillidest oli levinuim läbilõikava kõlaga aulos

mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest.
  • Kuidas oli muusika seotud tragöödiatega? Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates

Kõiki esinemisi saatsid instrumendid : koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara.
  • Miks lisatakse Gregorius nimele “Suur”? Põhjenda tema tähtsust. - Sellepärast et ta oli tähtis mees ja suur pandi tema auks nimele taha
  • Missuguse muudatuse viis kirikuelus läbi Gregorius? Millal? 6.saj kiriku ühtlustaja, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste
  • Iseloomusta Gregoriuse laulu. (keel, esituslaad, muusika). - Need olid enamasti nukra varjundiga karmid laulud. Nende viis ( meloodia ) oli sageli avaralt arendatud. Omapärasel tardunud rütmil puudus kindel taktimõõt
  • Kus võis keskajal Gregoriuse laule kuulda? Iseloomusta nende kõla. – Gregoriuse laule võis kuulda enamasti Lääne-Euroopas, need olid enamasti nukra varjundiga karmid laulud. Nende viis (meloodia) oli sageli avaralt arendatud. Omapärasel tardunud rütmil puudus kindel taktimõõt
  • Kes on Gregoriuse koraalide autor? Seda ei ole teada
  • Kas Gregoriuse laule lauldakse ka tänapäeval? Jah, selle jaoks on ka spetsiaalsed bändid
  • Millal ja kuidas hakati üles kirjutama Gregoriuse laule? Algeline märk muusika ülesmärkimiseks olid neumad , mis tekkisid 8.saj
  • Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodijooned tekkisid 10.saj, siis said märkida helikõrgusi täiesti täpselt.
  • Koosta noodikirja arengust lühiülevaade. 10. Saj tekkis noodijooned, 12.saj võetis kasutusele kvadtraatneumad, 13. Saj oli lisatud hääl muutunud märksa liikuvamaks.
  • Kas kvadraatnotatsiooni kasutatakse ka tänapäeval? Jah, Gregoriuse laule kirjutatakse siiani nendega üles
  • Millal hakati laulma mitmehäälselt? Mis seda soodustas? Aega ei ole täpselt teada, Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika.
  • Mis on organum ja kuidas on ta seotud Gregoriuse koraaliga? Organumiks nimetatakse varasel keskajal Euroopa vaimulikus muusikas kasutusel olnud mitmehäälseid laule. Selle nimetuse päritolu pole päris selge, ilmselt kasutati seda algul instrumentaalmuusika tähenduses, sest kreeka keeles tähendab organon muusikainstrumenti. Organum on vanim mitmehäälsuse ja ka polüfoonia näide. Organumid olid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse laul.
  • Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika, aeg ei ole teada

Vanaaja ja keskaja muusika KT #1 Vanaaja ja keskaja muusika KT #2 Vanaaja ja keskaja muusika KT #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor randovuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Muusikaajalugu: Vana-Kreeka

Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké ­ Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja

Muusika ajalugu
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika

Muusika
thumbnail
7
docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Vaimulik ­ (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett ­ 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal ­ 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon ­ prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ­ ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ­ ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel ­ loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis ­ tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2

Muusika
thumbnail
3
docx

Muusikaajalugu konspekt

Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid ­ kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid ­ pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra ­ Apolloni pill Heterofoonia ­ juhuslik mitmehäälsus. Burdoon ­ meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum ­ Isise pill, käristi. Lauto ­ 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos ­ salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall ­ muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants)

Muusikaajalugu
thumbnail
2
doc

10 klass

Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni

Muusikaajalugu
thumbnail
3
pdf

Muusika ajalugu

Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega,

Muusika
thumbnail
8
odt

Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a

Muusikaajalugu
thumbnail
24
docx

Keskaja kultuur ja muusika

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun