Inflatsiooni olemus ja tekkepõhjused (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

32

pdf

Loeng 9 - Inflatsioon

Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?

Majandus

30

docx

Majanduse loengud 9-17

..............................................2 LOENG 10 ­ SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 ­ MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 ­ INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 ­ RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 ­ INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 ­ FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 ­ MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 ­ TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 ­ SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE

Mikro ja makroökonoomika

22

doc

Majandusalused 2-KT ELA

Seda teooriat tänapäeval küll eriti tõsiselt ei võeta, ent teatav ratsionaalne sisu on siin kindlasti olemas. Enam levinud on poliitilise tsükli teooria, mis baseerub kolmel põhiväitel: 3  1) poliitikutel on alates Keynesist millega majandust mõjutada 2) valijatele meeldib majanduslik tõud rohkem kui langus ja depressioon, neile ei meeldi kõrge tööpuudus ja inflatsioon 3) poliitikutele meeldib tagasivalitud saada Eelnevast tulenevalt pole raske mitte märgata poliitikute püüdu sooritada kõik ebameeldivad majanduslikud toimingud valitsusperioodi alguses ja saavutada majanduslik stabiilsus või parimal juhul isegi tõus vahetult enne uusi valimisi. Tõusu saab lühiajaliselt esile kutsuda näiteks makse alandades, valitsuse kulutusi suurendades (laenude arvel) või sundides riigi keskpanka hoidma

Majanduse alused

82

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Seaduslikud piirangud ­ patent. (nt ravimid) Kartell Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL'is! Monopol Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud ­patendid - Majanduslikud piirangud ­firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)  Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse.

Majandus alused

53

docx

Makro 2 KT- EKSAM

ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui  suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28. Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi

Makroökonoomika

98

pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com  © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

72

docx

Majanduse alused

Monopol võib olla efektiivne kui eksisteerib loomulik monopol. Loomulik monopol suudab toota kogu majandusharusvajaliku toodangu madalamate kuludega, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat. Loomuliku monopoli puhul on turule sisenemise kulud on väga suured ning toodangu mahu kasvades hakkavad kulutused ühele ühikule vähenema. Monopol on ebaefektiivne, sest soovib toota turule alati väiksemat kogust kaupa kui tema kasutuses olevad tootmisressursid seda võimaldaksid. Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid.takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud ­ patendid majanduslikud piirangud ­firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Mastaabiökonoomia-Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga

Majanduse alused

23

docx

Rahanduse arvestus

raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha ­ mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär ­ kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha

Rahanduse alused

Meedia

Kommentaarid (0)