Tähtsad isikud uusajal (0)

  Tähtsad isikud uusajal.
 Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel  1610 -1643. 
Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643- 1715 . Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige 
kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud  monarh  (72 aastat), ühtlasi on ta kõige  nooremalt  
Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris  trooni  5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma 
surmani 1661  kardinal  Jules  Mazarin . Pärast  Mazarini  surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid 
valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa 
territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud  kaunite  kunstide toetaja ja kaitsjana ning on 
teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. 
Richelieu - oli prantsuse kiriku- ja ri gitegelane. 
Charles I - oli Inglismaa ja Šotimaa kuningas 1625– 1649 . 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. 
Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. 
Oliver  Cromwell - oli Inglise ri gimees ja sõjaväelane, kel e juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati
vabari k, mida ta juhtis Inglismaa, Šotimaa ja  Iirimaa  lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani.Cromwel  
oli Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede (New Model Army) juhte, kes purustasid sõjas rojalistid . Pärast 
kuningas Charles I hukkamist 1649. aastal juhtis Cromwel  lühiealist Inglise vabari ki ( Commonwealth  of 
England), val utas Iirimaa ja Šotimaa ning valitses 1653. aastast surmani lordprotektorina. 
William III- oli Oranje vürst (Wil em III), Hollandi provintside  haldur  alates 1672, Inglismaa ja Iirimaa 
kuningas alates 13. veebruarist 1689 ning Šotimaa kuningas (Wil iam II) alates 11. april ist 1689 kuni oma 
surmani 1702. 
Benjamin Franklin- oli  poliitik , diplomaat,  teadlane , leiutaja, ajakirjanik; üks Ameerika iseseisvussõja
liidritest. Ta oli ka üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. Franklini 
eestvedamisel asutati Philadelphias  1743 . aastal Ameerika Filosoofiaselts. Temast sai ka seltsi esimene 
president . 
Thomas   Jefferson - oli kolmas USA  president  (1801–1809).Jefferson oli üks olulisimaid Ameerika 
Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik 
Partei). 
George Washington- oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist 
aastatel 1789–1797.George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-
aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina.Washington 
alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal.Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt 
meistermüürlaseks.Ameerika iseseisvussõja ajal oli  Washingtonist  saanud mässuliste kolooniate 
sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi  võite  ja suutis ameeriklaste 
võitlusvaimu  üleval  hoida. Rahva seas hakati just tema panust  pidama   otsustavaks  iseseisvuse 
saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. 
Louis XVI- oli viimne Prantsusmaa ja  Navarra  kuningas enne revolutsiooni 10.  maist   1774  14. 
septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14. septembrist 1791 – 21. septembrini 1792. Louis XVI 
hukati 21. jaanuaril 1793 giljotiiniga. Louis suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma 
viimase sõnana ütles Louis, et ta  sureb  süütuna, lootuses, et tema  veri  ei langeks Prantsusmaa peale. Ta 
on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on  hukatud . 
Marie Antoniette- oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 1770–1790, Louis XVI abikaasa. 14-
aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga. Ta on tuntud eeskätt paljude legendide
järgi (mida mitmed ajaloolased peavad selgelt liialdusteks) ja oma surma tõttu: ta giljotineeriti Prantsuse
revolutsiooni ajal 1793. aastal riigireetmise eest. 
M.  Robespierre - oli prantsuse  jurist  ja  poliitik  ja üks tuntumaid ja mõjukamaid isik Prantsuse 
revolutsiooni ajal. 
Jean Paul Marat- oli arst, radikaalne ajakirjanik ja tuntud kui Prantsuse revolutsiooni aegne poliitik. Ta
juhtis ka 31. mai kuni 2. juuni 1793 toimunud rahva ülestõusu. 
Georges Jacques  Danton  oli prantsuse  advokaat  ja poliitik. Ta oli Prantsuse revolutsiooni üks 
juhte.Aastal 1792 oli ta justiitsminister. Aprillist juulini 1793 oli ta Avaliku Julgeoleku Komitee 
liige.Ta giljotineeriti pärast lühikest kohtuprotsessi vastuolude tõttu MaximilienRobespierre´i ja 
revolutsiooni poolehoidjatega. Napoleon   Bonaparte  oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Prantsuse 
keisririigi esimene  keiser . 
Metternich- Vürst. Austria  riigitegelane  ja kauaaegne riigikantsler,mis tähendas tema kui Austria 
mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. 
Alexander  I – Venamaa keiser 1801-1825. Tema valitsemisajal taasavati Tartu ülikool. Sõdis 
Napoleoniga, keda samal ajal vihkas ja imetles. 
Otto von  Bismarck  - oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks 
teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. 
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur oli  Preisimaa  kuningas 1861 aastast kuni surmani.Saksamaa 
keisririigi keiser 1871, aastast kuni surmani. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning 
saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise. 
Napoleon III oli  Prantsusmaa president aastatel 1848 – 1852 , Prantsusmaa keiser 1852–1871 ning 
Andorra  vürst 1848–1871.  Keisrina edendas Napoleon III hoogsalt majanduselu, arendas  
Prantsusmaa raudteevõrku, ilustas Pariisi ja hoolitses mõnevõrra laiade masside hüveolu eest. Tema 
valitsusajal restaureeriti ajaloolisi  monumente .