Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik

Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud ­ närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA ­ enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos ­ eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile 3 IT? - Omane hulkraksele

Funktsionaalne morfoloogia

23

doc

ÜLDHISTOLOOGIA

Osteotsüüte Omab lamellaarset e.õhikulist ehitust. EPITEELID Ajalugu Frederik Ruysch -epithelium Friedrich Gustav Jakob Henle – Kaasaegse histoloogia rajaja, mis täielikult põhines kudede uurimisele mikroskoobi abil. 1838 – inimese keha epiteeli artikkel. Demonstreeris, et kõikkeha sise-ja välispinnad on kaetud epiteeliga. Epiteelkude – tihe kohesiivne rakkude plaat, mis katab või vooderdab keha ja organite vabu välis- ja sisepindasid ning moodustab ka funktsionaalse ühiku näärmetel. Üldjaotus Katte- e.pinnaepiteel ja näärmeepiteelid. Funktsioonid: - Katte- ja kaitsefunktsioon(epidermis) -Absorbitsioon e. Imendumine (seedetrakt) -Sekretsiooni e. nõristusfunktsioon(maoepiteel) -Ekskretsiooni e. eritusfunktsioon(neerutorukeste epiteel) -Virveliikumise teostumine(pindmine transport,puhastamine või edasi lükkamine -Sensoorne funktsioon(maitsepungades) Epiteelkoe tunnused

Üldhistoloogia

6

odt

Morfoloogia eksami variant

1. Elusa raku tundemärgid: Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsiooni

Bioloogia

13

docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia ­ käsitletakse kudesid Erihistoloogia ­ organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk ­ kude ­ liitkude- organ ­ organsüsteem Biopsia ­ diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng ­ A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel ­ kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel ­ sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmemb

Arstiteadus

98

doc

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb

Spordibiokeemia

14

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

· Hemoglobiin - neidudel, naistel 120 g/l, noormeestel, meestel 130 g/l · Hematokrit · Erütrotsüütide arv ruumalaühikus veres · Erütrotsüüte iseloomustavad indeksid · Ferritiini kontsenratsioon immunoloogilised näitajad: 3. Kehalise töövõime hindamine morfoloogiliste meetoditega- Uurimistasandid (meetodid)- organism; organid; koed; rakud; rakuorganid. Spordi morfoloogia tegeleb organismi struktuuride muutuste uurimisega erinevate seisundite puhul nagu sportlik treening, ületreenituse sündroom ning uurib neid muutusi erinevatel tasanditel. Elavas org. struktuuri ja funktsiooni vahel kindel seos. 1.Funktsioon kujundab struktuuri, kutsudes esile 3 ümberkorraldusi(näit. Tõstja harjutab). 2.Struktuur tagab funktsiooni

Sport/kehaline kasvatus

34

doc

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on s

Füsioloogia

26

docx

Funktsionaalne morfoloogia

Päristuumsed rakud kohandavad mRNA'd peale transkriptsiooni. 29. Translatsioon- toimub ribosoomides. tRNA transpordib valgusünteesi kohta aminohapped. tRNA-d transpordivad aminohapped valgusünteesi asukohta, valmis peptiidahel liigub Golgi kompleksi. 30. Ribosoomid, nende ülesanded. Ribosoomid on rakuorganellid, kus toimub valgusüntees. Kuivainest on pool RNA, pool valk. Koosneb väikesest ja suurest subühikust. 31. mRNA splicing- Funktsionaalse mRNA saamiseks tuleb intronid mRNA ahelast välja lõigata. Eksonid on kodeerivad osad, Intronid on mittekodeerivad osad. Intronid lõigatakse välja. 32. Geeni ekspressiooni olemus: Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub DNA transkriptsioonil. Ekspresseeritakse ainult neid geene, mille produkte rakus antud momendil vajatakse. 33. Valgu sünteesi intensiivsust lihasrakus mõjutavad tegurid: lihasraku tüüp, rakendatud koormuse iseloom, taastumisperioodi pikkus. 34

Bioloogia

Kommentaarid (0)