Globaliseerumine (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele

Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga, saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine. Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud. Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See

Ökoloogia

26

odt

Eurointegratsioon

................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2  Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi õldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 3  Globaliseerumine Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine ehk globaliseerumine, nagu seda tavaliselt

Ühiskond

32

docx

Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine

riikidevahelise ühendamisena. Oluliseks on peetud ka rahvastikukasvu ja uut tüüpi majanduse tekkimist, mis tingib seniste hierarhiate kadumise, rahvusriigi kadumise ja võimude vaheliste lahknevuste kadumise. Globaliseerumise definitsiooni mõjutavat ka selle n-ö liikumapanev jõud: liberalistide arvates on globaliseerumise eelduseks inimeste loomulik tung parema elu poole, hegemoonilise stabiilsuse kontekstis on globaliseerumine domineeriva riigi positsiooni kinnistumine, marksistide arvates kodanluse leiutatud ekspluateerimismeetod ja postmodernistide arvates lääne ratsionaalse süsteemi loomulik laienemine. 3. Ajalooline ja rahvastikukeskne lähenemine üleilmastumisele. Seotud demograafilise üleminekuga – üle-eelmisel sajandil dem.ülemineku läbi teinud P-Ameerika ja L-Euroopa asusid esmalt majandusliku heaolu suurenemise teele. Demograafilise ülemineku jooksul

Globaliseeruv maailm

12

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia

17

doc

Ühiskonnaõpetus II

3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid  ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19

Ühiskonnaõpetus

19

docx

Multikultuursus

Tänaseks on enamik riike oluliselt vähendanud välis- kaubandusbarjääre ning soosivad igati rahvusvahelist kapitali. Ehkki liberaliseerumine on toimunud eri regioonides ja riikides erineva kiirusega, on vastav suund siiski ülemaailmne. Eriti oluline on rahvusvaheliste investeeringute mahu kasv.  Sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine.  Globaalne meedia (eriti laiatarbekaupade globaliseerumise osas).  Institutsioonide areng. Globaliseerumine on tänapäeval jõulisem kui kunagi varem ka see-tõttu, et vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsionaalsetel alustel kui varem. 20. sajandi algul oli vabakaubandus peamiselt riikidevaheliste kahepoolsete läbirää-kimiste tulemus. Praegu tagavad selle aga mitmesugused WTO-laadsed institutsioonid. 26. Regionaalse majandusliku integratsiooni viis taset Võib eristada mitmeid regionaalse majandusliku integratsiooni tasemeid, mis erinevad eeskätt

Ühiskond

66

docx

Maailmamajanduse geograafia

langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu. Ameerika autoturg on kokku kukkumas. Post-moderne infoühiskond www  ameerika militaar infosüsteem. (vaata netist silicon valley) Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus. Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine. See informatsioon, mis täna on uus on homme vana. Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita.

Maailma majandus

40

docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani Infoühiskond Infoühiskond ­ Arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus. See sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringuid. Infoühiskonna olulisemaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus Jätkusuutlik areng ­ Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)