PÄRAST II MAAILMASÕDA (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Külma sõja periood

Külma sõja periood (1945-1990) Seosed II MS ­ Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik) Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased ­ kaks erinevat maailmavaadet II MS tulemused Territoriaalsed muutused: NSVL laieneb 8 riigi arvelt Poola nihkub läände Poliitilised muutused: Kommunism muutub süsteemiks Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam; Mongoolia; Põhja-Korea USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks

Ajalugu

2

docx

Kanna kaardile Euroopa riigid

4 Peakorter ­ Pariisis (kuni 1966, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) 4 Peale seda peakorter ­ Brüsselis Eestist NATO täieõiguslik liige ­ 29. märtsil 2004. Pariisi kokkulepped (Jõustusid 1955 mai) Koreast saab 2 riiki 1950 ­ 1953: Korea sõja puhkemine (II külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale ÜRO julgeolekunõukogu otsustas sekkuda USA vägedega Korea sõtta Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL'l enam midagi saavutada ­ tähelepanu taas EU'sse SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped 1) SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks 2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 ­ 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon

Ajalugu

4

docx

Külm sõda konspekt

Plaan nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umb 13.miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast) BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad

Ajalugu

3

doc

Külm sõda

Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin ­ 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega

Ajalugu

74

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

jpg HIINA KODUSÕDA 1946-1949  1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik Partei (sai sõjalist ja maj. abi NSVLiidult), juht Mao Zedong.  Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik Rahvapartei) said abi USA-lt.  Kommunistide võit, riigi lõhenemine.  Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP)  Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang) Mao Zedong KOREA SÕDA 1950-1953  1910-1945 Korea Jaapani võimu all.  Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA.  1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KP)  1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj)  1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II Sung) väed Korea Vabariiki.  Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hiina “vabatahtlikud”.  Lõuna-Korea abi: ÜRO abi, USA väeüksused.  1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi jagatuks. Kim Il Sung http://www.flickr

Ajalugu

1

pdf

Sotsialismileer ja külm sõda

ühtsesse süsteemi, mis ei lubanud iseseisvalt tegutseda kuid Moskva võis neid oma huvides kasutada. Loodi vastukaaluks Lääne-Saksamaa relvastamisele. ÜRO (1945) ­ asutati Altandi Harta põhimõtetel ja Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooniga liitujate poolt. Vahetas välja Rahvasteliidu. Hakati välja töötama rahvusvahelisi seaduseid, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi vaid ka üksikisikuid võimude omavoli eest. Berliini blokaad (1948-1949) ­ pärast II MS jaotati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Läänetsoonis viidi läbi rahareform (läänemark kasutusele). Ida-Saksamaal (Berliiniga Saksa osa) ei viidud reformi läbi kuna NSVL ei tahtnud seda. Seepärast blokeeris ta kõik maismaaühendused teiste okupatsioonitsoonidega, vaid õhuühendus toiduvarude jaoks jäi. Lääne-Berliin jäi selle tulemusel iseseisvaks haldusüksuseks ja toimus Saksamaa lõplik lõhenemine.

Ajalugu

1

docx

Külm sõda ja raudne eesriie

PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda ­ kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer ­ kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus ­ riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased

Ajalugu

15

docx

Külm sõda

Lääne- Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer  5 Euroopa riikidest ei pakutud abi F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu mõju alla langenud (e finlandiseerunud) Soome. 2.2. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu: Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega

Ajalugu

Kommentaarid (0)