Sissejuhatus õigusesse 2. loengu mõisted (0)

Sarnased õppematerjalid

72

docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan. Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: haldusõiguse üldosa ­ printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõigehaldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigvastutuse seadus, halduskoostööseadus. Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS)

Haldusõigus

6

docx

Õiguse entsüklopeedia

 Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused Õiguse allikate horisontaalne liigitus: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUVAD 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus ­ kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust omavad isikud ja kõik vormid on täidetud pädevusnõuded

Õigus

4

docx

Õigusakt

Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (mä

Õiguse entsüklopeedia

5

odt

Sissejuhatus õigusesse

Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond ­ sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika ­ õigusperekond ­ kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani ­ õigusperekond ­ põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-nee

Õigus

19

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk ­ saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis ­ kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon ­ N

Sissejuhatus õigusteadusesse

7

docx

Õiguse teooria ja metodoloogia

Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus ­ riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava ­ See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi. Surnud õigus ­ õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida. Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil sotsiaalseid probleeme

Õiguse alused

84

doc

Haldusõigus

Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan. Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: - haldusõiguse üldosa ­ printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõige haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigvastutuse seadus, halduskoostööseadus. Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS)

Õigus

52

doc

Õigusteaduse eksam

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.

Õiguse alused

Kommentaarid (0)