Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #1 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #2 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #3 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #4 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #5 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #6 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #7 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #8 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #9 Eksamiküsimused õppeaines-Betooniõpetus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiinast Õppematerjali autor
EPM 0030
(2012/2013 õppeaasta)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
odt

Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid

• Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone:  Raskebetoon  Normaal ehk tavabetoon  Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
9
pdf

Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

kuid tugevnemine toimub ajas veelgi. Laboratoorses töös selgus, et suurima survetugevusega (34,0 N/mm2) katsekehad kivistusid 20 kraadises keskkonnas 28 päeva. Väikseima survetugevusega (17,7 N/mm2) katsekehad kivistusid külmas keskkonnas 28 päeva. Betooni kivistumine aeglustub, kui temperatuur normaalsest temperatuurist madalam. Mõni kraad allpool 0º C kivistumine praktiliselt katkeb. Mida varem betoon läbi külmub, seda suuremad on tema struktuuri kahjustused ja betooni omadused muutuvad halvemaks (survetugevus väheneb). Keskmise survetugevusega (28,2 N/mm2) katsekehad kivistusid kuivas keskkonnas 28 päeva. Väheniiskes keskkonnas aurub betoonist sedavõrd palju vett, et järelejäävast ei piisa tsemendi täielikuks hüdratatsiooniks. Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete

Materjaliõpetus
thumbnail
14
pdf

Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele

V/Ts = 0,6). 3. Katseplaan 4 Betooniõpetus EPM 0030 Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis. Betoonisegud valmistatakse kahe erineva segamistehnoloogiaga: 1) segu segamine käsitsi 2) segu segamine väikesepöördelise trelliga. Segud valmistatakse võrdse segamisajaga. Mõlemal juhul määratakse segu töödeldavus (konsistents) koonuse vajumiga. Käsitsi segatud betoon kivistatakse normaaltingimustel. Trelliga segatud 1 vormitäis betooni kivistatakse normaaltingimustel ja teine vormitäis betooni ajutisel madalal temperatuuril. 4. Töö käik 4.1 Betoonisegu valmistamine Katsetatavad betoonisegud valmistatakse vastavalt katseplaanile (Tabel 4) kahel erineval meetodil – segades käsitsi ja trelliga. Käsitsi segatakse 8 l, trelliga 16 l betooni. 4.1.1 Betoonisegu valmistamine käsitsi segades

Ehitus
thumbnail
8
rtf

Betoonisegu

Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv)

Betooniõpetus
thumbnail
13
docx

Betooniõpetus I praktikum

Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse

Betooniõpetus
thumbnail
6
odt

Mineraalsed sideained

betooni tugevust? Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: · vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), · tsemendi hulgast, · tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on! Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem segu. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi

Ehitus
thumbnail
8
doc

Ehitusmaterjalid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1:

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun