5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dragen
Õppematerjali autor
kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal. Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast skeemi: neil lasti kasvada vabal. 2) Pastoraalne park (Brown)- Parki eraldavad ümbritsevast põllumajandus-maastikust looduslikud metsaribad ja -tukad. 3) Pitoreskne stiil (Repton)- metsik maastik, suured pildid, üksikute puude grupid, laiad murupinnad, voolava vee paisutamine, sopilise kaldajoonega tiigid. Park sümboliseerib liigendatud puude istandit. 4) Inglise-hiina aed / park (Chambers)- Aiad rajati nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid tekitavaid maastikuosasid. 14. Barokk Eestis *, näited Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika;
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et
tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. William Robinson- aluse panija looduslikule aiakujundusele Reginald Blomfield- arvas et planeerimine on vajalik 19. sajandi “roheline liikumine” pani aluse unistusele linnast kui aiast = aedlinn. G.Jekyll- aiakunstnik, robinsoni idee järgija West- valge ja roheline, jugapuu , cotagge stiil F.L.Wright- maastik pluss arhitektuur R. Verey- kasutas palju sibullilli, kasutas oskuslikult taimi B.Chatto- rajas kruusasele alale lopsaka aia, õpetas kuidas leida erinevatele kohtadele vastavaid taimi, mis ei vaja palju hooldust. P.Oudulf- kõrrelised, värvikamma, Hollandi aiakunstnik, lilleaasad M.Ruys- vältis kõverjooni, ruudu ja kolmnurgakujulised blokid, Hollandi aiakunstnik, taaskasutas materjale J. Brookes- Inglise aiakunstnik, traditsiooniline inglise aed F
1. Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt) Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna. Esimese proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted 2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt) Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks. Aia kujundamise otsustab aia omanik, kes tellib projektsiooni. Aedniku tööks on aia eest hoolistemine ning aedade kujundamisega tegelevad maastikuarhitektid 3
4. Hilisemal keskajal lahknevad ürdi ja tarbeaed. Renessansi aiakunst Itaalia aed 15. saj. "Renessans" tähendas antiigi analoogia taassündi. Itaalias polnud antiigi teema kunagi vaibunudki. Kontakt loodusega tõusid keskseks teemaks, maastiku või panoraamvaade. Lähtus jõekaldale rajatud Firenze suvaemajadest. Vaatekohad olid tähtsad. 1. Kuulsaim renessansi arhitekt on M.Bartolomeo (1396-1472). Tema kuulsamad: a. praegune Palazzo Medici-Riccardi. b. Villa Gareggi esindab keskajast renessansi ülemineku etappi, seal oli ka pottistutusega katuseaed, mis hävi hiljem tulekahjus. Selles renessansi liituvad aed ja hoone teineteisega tihedamalt, ühendajateks aialodzad- omapärased aia ja hoone vahel jäävad veranda taolised avaruumid. Aeda ümbritsev müür ja
Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid