Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme (1)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Maailm aastatel 1945-1955

Alates 1952 riigipeaks kuninganna Elizabeth II. USA-s 1945-1953 presidendiks demokraat Harry Truman. 1947 Trumani doktriin ja kommunismi pidurdamise poliitika. Makartism – liialdatud võitlus kommunismi vastu (vabariiklasest poliitiku McCarthy nimest). Loobuti isolatsiooniks, teostati väga aktiivselt välispoliitikat. Sõjatööstuse vähendamine 1945 tekitas mõneks ajaks suure tööpuuduse ja sotsiaalseid pingeid. 1953-1961 võimul vabariiklasest president Dwight Eisenhower. NSVL 1945-1955. Pärast sõda sotsiaal-majanduslik kaos. Moodsa sõjatööstuskompleksi rajamine: peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt: endiselt eelisarendati sõjatööstust. Riigiametid tegid läbi väikesed nimemuudatused, et näidata maailmale, et justkui toimuks ka NSVL-is demokratiseerimisprotsess: Rahvakomissaride Nõukogu muutus näiteks Ministrite Nõukoguks. Stalini lähikonda võeti 1930-ndail ja sõja ajal esilekerkinud inimesi (nn vana kaardiväe

Ajalugu

5

odt

Põhjalik konspekt Külma sõja kohta

Samas tähendas see rahvusvahelise tähtsuse langust, S'ist oli saanud tavaline Euroopa riik S'is säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valimised võitsid leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 51. a. tulid võimule konservatiivid, parempoolse poliitikaga. Prantsusmaa ­ sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel sõjajärgsetel valimistel anti palju hääli ka kommunistidele. 1946 a. koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Küllaltki vasakpoolseks sai ka P majanduspoliitika. De Gaulle oli IV põhiseaduse vastu

Ajalugu

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,No

Ajalugu

6

docx

Maailm pärast Teist maailmasõda

Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ­ ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman ­ USA president W. Churchill / C. Attlee ­ GB

Ajalugu

12

pdf

Maailm pärast II maailmasõda

ÜKS: Maailm pärast II maailmasõda 1) Maailm pärast II maailmasõda – muutused maailma ja Euroopa kaardil ● Hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: ● 1. USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. ● 2. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Oli kommunistlike riikide eesotsas. 2) Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. Samuti ka tugevaimad 3) Tekkinud olukord oli soodus konfliktide tekkimiseks. ● Peatselt pärast teise maailmasõja lõppu astusidki kommunistlikud ja demokraatlikud riigid teineteisega vastasseisu: algas nn „Külm sõda.“ ● Külma sõja vältel üritasid USA ja NSV Liit kõikjal maailmas suurendada oma mõjuvõimu. ● Kahe vastandpoole tegevuse tulemusel tekkis maailmas suur hulk konflikte, mida nimetatakse külma sõja kriisideks. KAKS: Külm sõda (1946-91) •Külm sõda lõppes 1991, kui NSV Liit varises kokku

Ajalugu

8

doc

Külmasõja kriisid

Külma sõja kriisid: Korea sõda. 1950 ­ 1953. Korea oli algselt Jaapani kontrolli all. Kui seda märgati siis põhjast hakkasid endale maid vallutama Hiina RV ja altpoolt tulid igaks juhks USA. 1948 august kuulutatakse välja Lõuna- Korea Vabariik, ja 1948 september kuulutatakse Korea põhjaosas välja Põhja-Korea Rahva Demokraatlik Vabariik. Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna-Koread, Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb. Külm sõ

Ajalugu

10

doc

Teise maailmasõja lõpp

Potsdami konverents AEG: 17. juuli ­ 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL ­ Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA ­ Harry Truman (president) SB ­ Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi ­ Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 de poliitika 1) demonteerim

Ajalugu

4

docx

PÄRAST II MAAILMASÕDA

PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki ­ sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 ­ 1990. 1. Euroopa on lõhenenud ­ kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk ­ Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine ­ riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks ­ st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 ­ nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile ­ Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie e

Ajalugu

Kommentaarid (1)