TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. S
1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja
Charles de Gaulle- Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Lahingusse astus 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa. Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt Vichy valitsuse võimu alla. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, sai de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Montgomery-20.-27
Ajaloo kokkuvõte MRP ehk Molotovi - Ribbentropi pakt sõlmiti 23. august 1939 NSV Liidu (Vjatšeslav Molotov) ja Saksamaa (Joacim von Ribbentrop) poolt. Ametlikult oli see mittekallaletungi leping kui sinna oli ka lisatud ka salajased protokollid milles piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkondi. Lepituspoliitika alla mõeldakse seda, kui ühed teevad järeleandmisi enda kasuks. Enim tegeleti sellega paar kuud enne sõja algust, kui Saksamaa nõudis endale I maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga
Ajaloo kokkuvõte MRP ehk Molotovi - Ribbentropi pakt sõlmiti 23. august 1939 NSV Liidu (Vjatšeslav Molotov) ja Saksamaa (Joacim von Ribbentrop) poolt. Ametlikult oli see mittekallaletungi leping kui sinna oli ka lisatud ka salajased protokollid milles piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkondi. Lepituspoliitika alla mõeldakse seda, kui ühed teevad järeleandmisi enda kasuks. Enim tegeleti sellega paar kuud enne sõja algust, kui Saksamaa nõudis endale I maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935)
Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni aasta hiljem muutus see juudi rahva massiliseks hävitamiseks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. Juute hävitati mitmel viisil: esialgu eraldati nad getodesse (juutidele mõeldud linnaosad). Algul hukati juute kohapeal, hiljem aga hakati neid saatma surmalaagritesse. 1941.aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava ,,juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks". Selle eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. Vastupanuliikumine
3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla. Poola jagati Saksa ja NL vahel ära ja Leedu läks NL-le. NSVL *1939 novembri lõpp. Talvesõda. Soomlased säilitasid iseseisvuse aga pidid loobuma Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid seda tunnistama allas pärast NL-tu. Punaarmee ei lahkunud Soomest, sellest sai punaste põhiline toetaja. NL tahtis muuta Soome kommunistlikuks ja liita Nlga. Soome valitsus rajas Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim. Tema väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918 sai Mannerheimist riigihoidja. Tegi põhiseaduse, millega Soome nim. Vabariigiks. Sõda NL lõppes 1920 Vene-Soome Tartu rahuga
Kõik kommentaarid