POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused (0)

Overview

test 1
test 2
test 3
test 4
test 5
test 6
test 7
test 8
test 9
test 10
test 11
test 12

Sheet 1: test 1

1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted ( loengute alusel)?







a. Inimloomuse ebatäiuslikkus
b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada
c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada
d. Sisend , väljund ja must kast
Check
2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks?




a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus
b. Sest Easton ütles nii
c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest
d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat
Check
3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)?




a. Inimesi ähvardades
b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides
c. Luues sõltuvus- või seotustunde
d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades
4. David Eastoni käsitluses on poliitika




a. konfliktide ja koostöö kunst
b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides
c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina
d. igasugune sisend- ning väljundprotsess
Check
5. Policy ’ks nimetatakse


a. poliitikat kui võimuvõitlust
b. sisendpoliitikat
c. poliitikat kui tegevuskavade elluviimist
d. poliitilist kogukonda
6. Governance on


a. valitsus
b. bürokraatia
c. avalikkussfäär
d. ühiskonna valitsemiskorraldus
Check
7. Avalikuks halduseks nimetatakse



a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks
b. Tartu Ülikooli üht õppekava
c. valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja –stiilide lõikes
d. kohalike omavalitsuste reformi
Check
8. Politicsiks nimetatakse


a. Sisendit, väljundit ja musta kasti Eastoni käsitluses
b. Poliitikat kui võimuvõitlus
c. Poliitikat kui tegevuskavade elluviimist
d. Poliitikat kui ausat valitsemist
9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest





a. seaduspärasuste otsimine
b. loogiline mõtlemine
c. süsteemsus
d. kumulatiivsus
10. Filosoofilist alusraamistikku, mis määratleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse









a. paradigmaks
b. teooriaks
c. mudeliks
d. teaduslikuks mõtlemiseks
11. Politoloogia ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad:







a. majandusteadus ,
b. sotsioloogia,
c. füüsika,
d. keeleteadus ,
e. muusika
12. Mis eristab Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni angloameerika politoloogia traditsioonist?









a. Seal on ühiskonnateadused üldjoontes kaua aega keelatud olnud.
b. See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna
c. See keskendub riigivõimu teostamisele ja spetsiifilistele juhtimise küsimustele
d. See on teaduslikum
Check
13. Millal sünnib poliitikateadus ?



a. Siis, kui Platon kirjutab oma teose "Riigist"
b. Siis, kui Machiavelli kirjutab oma valitsemiskunsti õpiku "Il Principe"
c. Siis, kui David Easton sõnastab oma poliitika protsessi mudeli
d. Siis, kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid

Sheet 2: test 2

1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus





a. inimene loob kultuuri ja struktuuri
b. inimene tutvub sotsialiseerumisagentidega
c. inimene määratleb end ühiskonna suhtes
d. inimene astub avalikku ellu
2. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab








a. valimisõiguse
b. teadmised poliitika kohta
c. julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks
d. perekonna
e. meedia
3. Poliitiline sotsialiseerumine



a. toimub pigem teisme- ja täiskasvanueas
b. määrab meie osalemisaktiivsuse
c. kujundab meie poliitilise kultuuri
d. otsustab meie astumise partei liikmeks
4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on




a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid
b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse
c. institutsioonid , mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta
d. kool
5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad



a. teadmised poliitikast
b. oskused poliitikas osalemiseks
c. eesti keele oskus
d. kodanikujulgus
6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirschmani järgi on







a. reeglite rikkumine , karismaatiline domineerimine , legitiimsus
b. osalemine, mitteosalemine ning kohandumine
c. jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine
d. revolutsioon , riigipööre ning valimised
7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad






a. valimas käimist
b. kampaaniates osalemist
c. saadikute mõjutamist
d. allkirjade kogumist
8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad





a. piketeerimist
b. poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist
c. terrorismi
d. ainult kodanikeühendustesse kuulumist.
9. Osalusaktiivsuse määravad


a. inimese teadmised-oskused
b. usaldus
c. sotsiaalne kapital
d. kodakondsus
10. Üldine usaldus on


a. inimeste sotsiaalse kapitali summa
b. inimeste usaldus erinevate institutsioonide suhtes
c. inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes
d. modernse rahvusriigi üks suurimaid probleeme
11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära



a. see, kui palju sõpru mul Facebookis on
b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama
c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu
d. sotsiaalne kapital pole üksikisiku omadus, vaid ühiskonna omadus.
12. Kodanikujulgus tähendab, et:



a. kodanik teab oma õigusi,
b. kodanik julgeb oma õigusi kasutada,
c. kodanik oskab oma õigusi kasutada.
13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab:



a. liikumist erinevate elukutsete vahel,
b. ühiskonna suutlikkust mobiliseerida ressursid teatud eesmärgi elluviimiseks,
c. riigi suutlikkust viia vajadusel läbi üldmobilisatsioon,
d. liikumist ühiskonna positsioonihierarhias,
e. mobiiltelefonide kasutamise ulatust ühiskonnas.
14. Usaldus ühiskonnas Putnami järgi:



a. on seotud vasakpoolsete liikumiste ja erakondadega,
b. kasvab välja isikutevahelistest suhetest,
c. on lollide lohutus.
15. Poliitiline kaasatus tähendab



a. Kodanikeühenduste arvamuste arvestamist poliitika kujundamise protsessis
b. Poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit
c. Inimeste aktiivset poliitilist osalust kõikvõimalikel viisidel
d. Inimeste tunnet, et nende konstruktiivne osalus kannab vilja
16. Kuidas tekib usaldus Putnami teooria kohaselt?





a. Usalduse tekke eelduseks on demokraatia
b. Usaldus tekib üksikisikute koostöö kaudu, laienedes sealt edasi üldisematele tasanditele
c. Usaldus tekib erinevate kapitalide omandamise kaudu
d. Usaldus ei teki ega kao, vaid sünnib kaasa.
17. Mis on kapital?


a. Kõikvõimalikud nähtused, mida on võimalik majanduslikult mõõta
b. Kõik, mis hiilgab
c. Kõikvõimalikud nähtused, millesse on võimalik investeerida kasumi maksimeerimise eesmärgil
d. Igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese.
18. Millised järgnevatest on sotsiaalteaduslikus määratluses kapitali erinevad liigid?








a. Riskikapital
b. Võimukapital
c. Sümboolne kapital
d. Sotsiaalne kapital
19. Milline järgmistest väidetest on õige?



a. Siduv sotsiaalne kapital on väärtuslikum kui sildav sotsiaalne kapital
b. Sildav sotsiaalne kapital ühendab inimesi nõrgemalt kui siduv
c. Siduv sotsiaalne kapital ühendab omavahel reeglina väiksemat hulka inimesi kui sildav.
d. Sildav sotsiaalne kapital ühendab omavahel väga lähedasi inimesi, nt perekonnaliikmeid
20. Milline järgmistest väidetest on õige?



a. Sotsiaalne kapital on üksikisiku omadus
b. Sotsiaalne kapital on terve ühiskonna omadus
c. Sotsiaalne kapital on tähtis vaid sotsialistide, mitte aga kapitalistide jaoks
d. Mitte ükski mainitutest

Sheet 3: test 3

1. 1. Poliitiline kultuur määrab ära



a. meie väärtused
b. meie poliitilise käitumise
c. meie poliitilise osalusaktiivsuse
d. meie hoiakud poliitilistes üksikküsimustes
2. Poliitilist kultuuri võib käsitleda



a. hinnanguliselt ehk vaadeldes iga ühiskonna poliitilist kultuuri kui unikaalset ja eraldiseisvat fenomeni
b. analüütiliselt ehk kasutades universaalset väärtusskaalat ning mõõtes ühiskondade poliitilist kultuursust või kultuuritust
c. hinnanguliselt ehk kasutades universaalset väärtusskaalat ning mõõtes ühiskondade poliitilist kultuursust või kultuuritust
d. analüütiliselt ehk vaadeldes iga ühiskonna poliitilist kultuuri kui unikaalset ja eraldiseisvat fenomeni
3. Millised järgmistest nähtustest võivad mõjutada poliitilise kultuuri kujunemist?







a. ajalugu ja ajalooline mälu
b. poliitiline režiim
c. riigi rahvusvaheliste suhete süsteem
d. religioon ja pärimuskultuur
4. Millised järgnevatest on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks







a. Poliitikateadmised ja -uskumused
b. Väärtused
c. Tunded ja emotsioonid
d. Poliitiline süsteem
5. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides?







a. feminism /šovinism
b. Lühiajaline/pikajaline orientatsioon
c. Individualism / kollektivism
d. Materialism/eneseväljenduslikkus
6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart -Welzeli maailma väärtuskaardil?







a. individualism/kollektivism
b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus
c. Traditsioonilisus/ilmalik- ratsionaalsus
d. Kommunism/ kapitalism
7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri?







a. Individualism
b. Pluralism
c. Sallivus
d. Isiklik seotus - ja vastutustunne
8. Mis on kodanikukultuur?


a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba
b. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitles oma samanimelises teoses Thomas Marshall
c. Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte
d. Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks
9. Mis on avalikkussfäär?


a. See sfäär, milles toimivad ametnikud (paiguti nimetatakse ka avalikuks sektoriks)
b. See sfäär, milles toimib meedia
c. See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena
d. Avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi võrdne ligipääs
10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär






a. Avalikkussfäär on kodanikeühiskonna üks osa
b. Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa
c. Need kattuvad omavahel
d. Need vastanduvad teineteisele
11. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid demokraatlikus ühiskonnas?






a. demokraatliku otsustamise tagamine
b. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine
c. Isoleerituse vältimine
d. Inimeste vaheliste vaidluste lahendamine
12. Mida nimetatakse vaikuse spiraaliks?




a. tendentsi , et üha vähem poliitikaid arutatakse läbi avalikkusega
b. tendentsi, et inimesed tegelvad üha enam eraasjadega ning vaikivad poliitilistes küsimustes?
c. tendentsi, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemusse kuuluvana ning ei soovi seda välja näidata
d. tendentsi, et väikeparteide toetajad ei tule valima
13. Mida nimetatakse väravavahtluseks?



a. opositsioonierakonna positsiooni, kelle ülesanne on pidevalt valvata ja tõrjuda võimuerakondade avaldusi
b. Võimuerakonna positsiooni, kelle ülesandeks on pidevalt tõrjuda opositsiooni seaduseelnõusid parlamendis
c. Kodanike positsiooni, kes üritavad tõrjuda poliitikute propagandat
d. Meedia positsiooni, kus tema ülesandeks on kontrollida ja selekteerida, milline info publikuni jõuab.
14. Mida järgmistest tegevustest võib lugeda raamistamiseks





a. kõneka pildi lisamist ajaleheartiklile
b. Laetud väljendite kasutamist poliitilistes kõnedes
c. c. Laetud väljendite kasutamist ajakirjanduslikes tekstides
d. Opositsiooni meeleavalduste piiramist taraga
15. Mida kujutab endast propaganda ?



a. teatud tüüpi ajakirjandusväljaandeid
b. Poliitilise kommunikatsiooni võtet, mille põhivahenditeks on lihtsustatud ning laetud sõnumi pidev kordamine
c. Poliitilise kommunikatsiooni võtet, mille eesmärgiks on suunata inimeste tähelepanu ühiskondlike probleemide keerukusele
d. Ei ühtki eelmainitutest
16. Milliseid komponente koondab endas Lasswelli poliitilise kommunikatsiooni mudel?







a. Kes saab mida, millal ja kuidas
b. Kes ütleb mida kellele, ja kuidas?
c. Kes ütleb mida, kellele, läbi millise kanali, millise mõjuga?
d. Sisend, must kast, väljund, tagasiside

Sheet 4: test 4

1. Inimrühma poolt jagatud väärtuste, hoiakute, teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse
a. ideoloogiaks
b. poliitiliseks kultuuriks
c. avalikuks arvamuseks
d. poliitiliseks teooriaks
2. Ideoloogia võib avalduda


a. erakonna programmis
b. keeles
c. tänukõnedes
d. poliitilises kultuuris
3. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes




a. on omased vaid totalitaarsetele riikidele
b. on omased teatud valitsemisviisidele
c. avalduvad siduvates poliitilistes otsustes
d. avalduvad erakonnaperekondades
4. Mõte „Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi , et ta hiiri püüab“ viitab






a. ideoloogia olulisusele
b. ideoloogia ebaolulisusele
c. ideoloogia hägususele
d. elitismile
5. Ideoloogia ülesandeks on


a. anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele
b. õigustada poliitilisi otsuseid
c. lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul
d. raskendada orienteerumist poliitilisel maastikul
e. võimaldab käsitleda poliitikut kui moraalset ettevõtjat
6. Ad hoc ideoloogia on omane



a. kõigile erakonnaperekondadele
b. totalitaarsetele süsteemidele
c. kõikidele erakondadele
d. ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele
7.Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud





a. positiivne sotsiaalpoliitika
b. konservatism
c. avaliku omandi eelistamine eraomandile
d. liberalism
8.Põhiideoloogiad on


a. Natsionalism
b. Sotsialism
c. Konservatism
d. Liberalism
9.Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse










a. konkurentsilähenemiseks
b. sotsioloogiliseks lähenemiseks
c. kompromisslähenemiseks
d. institutsiooniliseks lähenemiseks
10.Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad



a. parempoolsus
b. individualism
c. kirikuvastasus
d. võimaluste võrdsus
11.Liberalismi iseloomustab


a. usk turureeglite efektiivsusesse
b. usk inimmõistusesse
c. usk reformide tulemuslikkusesse
d. usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi
12.Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike




a. uusliberalismile
b. sotsiaalliberalismile
c. uuskonservatismile
d. sotsiaalkonservatismile
13.Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike




a. uusliberalismile
b. sotsiaalliberalismile
c. uuskonservatismile
d. predestinatsiooniteooriale
14.Sotsialismi aluspõhimõteteks on



a. klassivõitlus
b. protest vaesuse vastu
c. usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu
d. usk inimeste ebavõrdsusesse kui edasiviivasse jõudu
15. Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab




a. riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel
b. rõhk keskkonnateadlikkuse kasvatamisel
c. riigi oluline roll majanduse juhtimisel
d. usk, et inimesed on loodud ebavõrdseteks
16.Uut sotsiaaldemokraatiat e n-ö kolmandat teed iseloomustab






a. riigi keskne roll majanduse juhtimisel
b. rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel
c. sallivus mitmekultuurilisuse suhtes
d. uue töölisklassi õiguste eest seismine
17.Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab





a. liberalismi ja sotsialismi vastasseisu ägenemine
b. liberalismi ja konservatismi vastasseisu ägenemine
c. parem- ja vasakideoloogiate vastanduse aktualiseerumine
d. ideoloogiate keskelekoondumine
18.Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iseloomustab




a. soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi
b. rõhk negatiivsetel vabadustel
c. rõhk positiivsetel vabadustel
19.Õiged on järgmised rahvuslust puudutavad väited:





a. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones vererahvusluse traditsioon,
b. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon,
c. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones kultuurilise rahvusluse traditsioon,
d. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon,
e. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon,
20.Konservatismi tunnused on:



a. valitsejate vastutus,
b. inimeste võrdsuse rõhutamine,
c. antiklerikalism,
d. tavade rõhutamine.
21.Erakonnaperekondade hulka kuuluvad



a. sotsiaaldemokraadid ,
b. rohelised,
c. liberaalid ,
d. mõõdukad,
e. kommunitaarid
22.Rohelist ideoloogiat iseloomustab:



a. holism e. tervikvaade,
b. moraalne konservatism,
c. skeptilisus progressi suhtes,
d. majandusliku arengu tähtsustamine,
e. küsimuste hindamine inimeste huvidest lähtudes
23.Rohelise ideoloogia alavormideks on



a. Geoökoloogiline suund
b. Sotsiaalökoloogiline suund
c. Bioökoloogiline suund
d. Süvaökoloogiline suund

Sheet 5: test 5

1.Kodanikeühiskond on


a. ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse
b. ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja - vabadused on kaitstud
c. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda
d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu
2.Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid?







a. avatud valitsemise tagamine
b. Poliitiline sotsialiseerimine
c. Argimurede lahendamine
d. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine
3.Mis iseloomustab kolmandat sektorit ?



a. mittetulunduslikkus
b. Osaluse vabatahtlikkus
c. Institutsionaliseeritus
d. Vastutus üldsuse ees
4. Milline järgmistest väidetest on õige?



a. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate toimijate majanduslikke huve
b. Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer , mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub.
c. Režiimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeelne demokratiseeriv areng
d. Uusliberaalse koolkonna käsitluses onpole kodanikeühiskonda otseselt tarvis, see on pigem kaunistus ning vaba aja veetmise vorm
5. Milliseid järgmistest tegevustest võiks nimetada kaasamiseks?






a. arvamusuuringute tegemist avalike poliitikate kujundamise sisendina
b. Konsulteerimist kodanikeühendustega
c. Visioonikonverentside korraldamist
d. Erinevate töörühmade kokkukutsumist
6. Millised probleemid kaasamisprotsessi kodanikeühenduste seisukohalt ohustavad?







a. Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi
b. Konsulteerimise raamid on väga jäigad
c. Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega
d. Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus
7. Milline järgmistest väidetest on korrektne ?




a. Sotsiaalsetel liikumistel on surverühmadega sarnane struktuur
b. Sotsiaalne liikumine ning huvirühm seisavad sarnaste asjade eest
c. Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm
d. Sotsiaalsed liikumised on poliitikas reeglina märksa mõjukamad kui surverühmad
8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub:





a. tegutsemise järk,
b. kohandumise järk,
c. strukturaalsuse järk.
9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad?




a. oma struktuurilt
b. oma eesmärkidelt
c. oma suhetelt erakondadega
d. mitte ühegi eespool mainitud tingimuse poolest
10. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad:





a. aidata kaasa üldsuse harimisele,
b. leida ja värvata poliitikuid ,
c. kooskõlastada riigiasutuste tööd
11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi ?




a. reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks
b. revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, šovinistlikeks
c. huvirühmadeks, surverühmadeks, kodanikeühendusteks
d. kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks
e. uuteks ja vanadeks








12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad:






a. protsessimine,
b. massirünnak,
c. bürokraatlikud pöördumised.
13. Surverühmade erinevad liigid on ( Hagopian ):




a. assotsiatsioonilised,
b. ärilis-institutsioonilised,
c. revolutsioonilised,
d. kategooriakaitse,
e. edendamisgrupid .
14. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad:







a. täielik mittesõltuvus,
b. vahelduv toetus,
c. eelissuhted,
d. huvirühm loob erakonna,
e. erakonna domineerimine
15. Mida annab ideoloogia erakonnale?



a. Eesmärgilised stiimulid
b. ainelised stiimulid
c. solidaarsusstiimulid
d. aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele
16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on




a. kaadrierakonnad
b. massierakonnad
c. laiahaardeerakonnad
d. kartellierakonnad
17. Milliseid erakonnasüsteeme järgmistest klassikalistes käsitlustes vaadeldakse?







a. kaheparteisüsteem
b. üheparteisüsteem
c. kolmeparteisüsteem
d. mitmeparteisüsteem
18. Laiahaardeparteiks nimetatakse



a. Erakonda, kus esiplaanil on teatud suure huvirühma spetsiifilised huvid ning millesse kaasatakse võimalikult palju liikmeid
b. Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid
c. Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonaliikmete huvide esindamine, kuid mille tuvastamisse kaasatakse kitsas ring poliitikaspetsialiste
d. Erakonda, millel pole ei selget ideoloogiat, programmi ega valijaskonda.

Sheet 6: test 6

1. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurirežiimis?
a. valimistega b. riigipöördega c. revolutsiooniga d. humanitaarinterventsiooniga
2. Millist muuduste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsuseid vastu võtma ning tehtu eest ka vastutama."
a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria
3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda?
a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke
4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda
a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik
5. Milline järgmistest väidetest on õige?
a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c. Revolutsiooni tulemusel saavad võimule küll uued inimesed, kuid nende poliitika ja valitsemisstiil ei pruugi eelnevatest erineda d. Revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele
6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on:
a. enamusvalimiste e majoritaarsüsteem, b. võitja-saab-koha põhimõte, c. võrdeline e proportsionaalne süsteem, d. mitmemandaadiringkondadega pluraalne süsteem, e. ühekandidaadivalimised.
7. Missugune nendest on d’Hondti meetodi jada?
a. 1, 2, 3, 4, 5, .... , n b. 1, 3, 5, 7, 9, .... , n c. 2, 4, 6, ...., n d. 1, 1½, 2, 2½, 3, 3 ½, .... , n½ e. 1, 4, 7, 10, 13, .... , n
8. Mille poolest erineb Eestis riigikogu valimistel kasutatav kohtade jagamise süsteem klassikalisest d’Hondti meetodist?
a. Eestis on jagajatest täisarvudel astendajad b. Eestis puuduvad jagajatest täisarvudel astendajad c. Eestis on valimisringkonnad, mida d’Hondti meetod ei luba d. Eestis valitakse nimekirja, d’Hondti meetodi järgi tuleb valida kandidaati e. Eestis võivad äriühingud erakondade valimiskampaaniat rahastada
9. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide "Pensionärid valivad reeglina Keskerakonda"?
a. sotsioloogilisest teooriast b. sotsialiseerumisteooriast c. teemaseade teooriast d. manipulatsiooniteooriast e. ratsionaalse valiku teooriast
10. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide " Tudengid hääletasid selle erakonna poolt, mis pakkus üliõpilastele vajaduspõhiseid sotsiaalgarantiisid"?
a. sotsioloogilisest teooriast b. poliitökonoomia teooriast c. teemaseade teooriast d. manipulatsiooniteooriast e. ratsionaalse valiku teooriast
11. Poliitika kujundamise astmed on:
a. algatamine, b. otsustamine, c. elluviimine , d. hindamine, e. järelevalve.
12. Millist poliitika kujundamise protsessi osa hõlmab Eastoni mudeli must kast?
a. otsustamist b. sõnastamist c. algatamist d. järelevalvet

Sheet 7: test 7

1. Milliste tunnuste alusel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses?
a. rahvas b. maa-ala c. rahvusvaheliste lepingute olemasolu d. kõikide Montevideo konventsiooni tunnuste kaudu
2. Mida tähendab mõiste "suveräänsus"?
a. demokraatiat b. vabadust c. ülimat otsustusõigust riigi territooriumil d. rahvusvaheliste suhete puudumist
3. Millisele riigi käsitlemisviisile viitab järgmine väide: "3. „Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid – see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest.“
a. sotsioloogilisele b. õiguslikule c. struktuur-funktsionaalsele d. poliitikateaduslikule
4. Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: „Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad.“
a. sotsioloogilisele b. õiguslikule c. struktuur-funktsionaalsele d. poliitikateaduslikule
5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on:
a. unitaarriik , b. detsentraliseeritud riik, c. föderatsioon, d. kvaasi - e. poolföderatsioon, e. konföderatsioon.
6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad:
a. suveräänsus, b. maksustamine, c. kodanike sisemine konformsus, d. reformid , e. kodakondsus.
7. Millised neist tunnustest on olemas absolutistlikul riigil?
a. bürokraatia b. demokraatia c. parteid d. maksusüsteem
8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on loengu järgi:
a. unitaarriik, b. föderatsioon, c. konföderatsioon.
9. Põhiseaduslikkus...
a. tähendab põhiseaduse tõlgendamist b. Tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust c. Tähendab, et igal riigil peab olema kirjutatud põhiseadus d. On modernse riigi üks põhitunnuseid
10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud ?
a. Kaasaegsetes riikides saavad valida vaid need, kes maksavad makse. b. Riik hakkas valimisõiguslikelt kümnist nõudma c. Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle d. Otsene seos puudub
11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad:
a. poliitiline, b. liberaalne, c. sotsiaalne, d. ökoloogiline, e. karismaatiline.
12. Kodakondsust iseloomustavad järgmised tunnused:
a. rahvus b. liikmesus c. õigused ja kohustused d. riiklus
13. Millised järgnevatest nähtustest on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile?
a. üldine valimisõigus b. demokraatia c. populism d. üleilmastumine
14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole?
a. mitmikkodanik b. Alien c. Denizen d. Pagulane
15. Põhiõigusteks nimetatakse
a. kõiki inimõigusi b. kõige elementaarsemaid inimõigustest, nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, usutunnistusele c. kodanikuõigusi d. inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega
16. Inimõigused on sätestatud
a. vastavasisulise NATO hartaga b. vastavasisulise EL hartaga c. vastavasisulise ÜRO hartaga d. riikide seadusandlusega

Sheet 8: test 8

1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses
a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks b. suutlikkust teostada teiste üle vägivalda c. valitsemisvõimekust d. igasugust sisend- ja väljundprotsessi
2. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab
a. vägivallamonopoli b. igasugust võimu c. igasugust käskudele allumist d. käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast
3. Weberi domineerimise tüübid on:
a. ratsionaal -legaalne, b. autoritaarne c. traditsiooniline, d. moraalne, e. Struktuur-funktsionaalne
4. Legitiimsus on
a. õiguslikkus b. seaduslikkus c. tunnustatus d. otsus
5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad:
a. distributiivne võim, b. ainuvõim, c. protsessuaalne võim, d. struktuuriline võim, e. käsuliin.
6. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad ( Weber ):
a. umbisikulisus, b. hierarhia , c. kirjalik asjaajamine, d. Peteri printsiip, e. arvestatav meediakajastus.
7. Mida näitab võimu vertikaal
a. Tipptasandi võimu ulatust b. Rohujuure tasandi võimu ulatust c. Võimude lahususe printsiibi rakendumist d. Tipptasandi ja kohaliku tasandi võimu ulatuste suhet
8. Õigusriigiks Mandri-Euroopa mõistes nimetatakse riiki, kus
a. on põhiseadus b. on demokraatia c. seaduste jõud on ülim d. kohtute võim on ülim
9. Legitiimsuskriisiks nimetatakse situatsiooni, kus
a. inimesed ei oska osaleda b. valitsetakse ebademokraatlikult c. inimesed ei usalda avaliku võimu institutsioone d. kohtud ei täida korralikult oma funktsiooni

Sheet 9: test 9

1. Kodanikeühiskonna arengut mõjutab ennekõike
a. poliitiline süstem b. poliitiline režiim c. mõlemad d. ei kumbki
2. Poliitiline režiim on
a. teiste sõnadega valitsemisviis b. teiste sõnadega valitsemiskorraldus c. teiste sõnadega valitsemissüsteem d. pigem protsess kui nähtus
3. Millised järgmistest tunnustest määratlevad ära valitsemisviisi?
a. kelle käes on võim b. kuidas võim vahetub c. millised on piirangud võimu teostamisele d. kas valitsevad üks, mitu või paljud
4. Aristotelese valitsemisviiside jaotuses tähistas demokraatia nähtust, mida täna võiks nimetada
a. aristokraatiaks b. moblokraatiaks c. väheste linnakodanike valitsemiseks d. pööbli võimuks
5. Diktatuurirežiimides
a. valitseb üks isik ( diktaator ) b. rahvas ei tohi osaleda c. rahval puudub võimalus valitsejaid vahetada d. rahvas on valitsejatega väga rahul
6. Autoritaarset režiimi iseloomustavad:
a. sõjaväe autonoomia , b. sõjaväe allutatus, c. vabad valimised, d. inimeste poliitiline ükskõiksus või osaline mobiliseeritus , e. ideoloogia.
7. Totalitaarset režiimi iseloomustab:
a. sõjaväe autonoomia, b. totaalne revolutsioon, c. kodanike väline rahulolu, d. kodanike sisemine rahulolu, e. parlamendi oluline roll
8. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad ( Dahl ):
a. väljendusvabadus, b. ametikandjate valimised, c. rahvahääletused, d. leppedemokraatia, e. õigus alternatiivsele teabele.
9. Poliitilist režiimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid , kuid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises otsustamises kaasa rääkida, nimetatakse
a. autoritarismiks b. diktatuuriks c. mitteliberaalseks demokraatiaks d. demokraatlikuks autoritarismiks
10. Sultanismiks nimetatakse
a. ainult valitsemisviisi, kus valitsejat nimetatakse sultaniks b. Araabia maailma uusi demokraatiaid c. Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet d. Valitsemisviisi, kus sõjavägi on autonoomne
11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast?
a. seal puudub valimisõigus b. tagatud on pluralistlik erakonnasüsteem, mida sügavas demokraatias piiravad kvoodid c. see ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke d. see ei sisalda kohustusliku elemendina demorkraatlikku poliitilist kultuuri
12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse
a. otsedemokraatiaks b. osalusdemokraatiaks c. tööstusdemokraatiaks d. korporatiivseks demokraatiaks
13. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus
a. on eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel b. otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes c. kesksel kohal on kodanikeühendused d. avalikku arutelu ei toimu.
14. Milised järgmistest on märkimisväärse ohu allikaks tänasele demokraatiale (loengu põhjal)?
a. meedia - ehkki peaks olema demokraatlik valvekoer, on üha rohkem äriettevõte b. kodanikeühiskond - ehkki peaks olema rahva hääl, seisab tegelikult spetsiifiliste rühmade huvide eest c. inimesed - kodanike asemel tunnetatakse end tarbijatena d. üleilmastumine - demokraatlikud ja avatud riigid ei suuda enam kontrollida ettevõtete tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet

Sheet 10: test 10

1. Institutsioon on (vali täpseim määratlus)
a. reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. b. igasugused asutused, mis maksumaksja raha eest tegutsevad. c. valtsemise instrumendid, mis koosnevad ametnikest. d. igasugused asutused
2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab:
a. põhinemine pädevusel, b. hierarhilisus, c. demokraatlikud valimised, d. ekspertotsused, e. demokraatlikud otsused.
3. Legislatuuride allakäik tähendab:
a. parlamendi rolli tähtsuse langust, b. valitsuse tähtsuse tõusu, c. kaheparteisüsteemi muutumist mitmeparteisüsteemiks, d. mitmeparteisüsteemi muutumist kaheparteisüsteemiks, e. parlamendi kehtestada olevate seaduste hulga vähenemist.
4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub:
a. seaduste vastuvõtmine, b. juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, c. seaduste õiguspärasuse kontroll, d. tagada toetus oma poliitikate elluviimisele, e. seaduste rakendamine.
5. Checks and balances tähendab:
a. võimude lahususe põhimõtet, b. otsuste tasakaalustatud kaalumise põhimõtet, c. erakondade lahutamise ja tasakaalustamise taotlust, d. võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtet, e. täitevvõimu korraldust sisemiste alluvussuhete alusel.
6. „Kummipitsat” tähendab:
a. poliitika kujundamise protsessi takerdumist bürokraatiasse, b. parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele, c. riigipitsati originaalversiooni, d. liigse kihutamisega vahelejäänud poliitiku häbimärki, e. erakonda, mis pidurdab ühiskonna arengut.
7. Valitsuse tähtsuse suurenemisega on kaasnenud:
a. valitsusjuhi esiletõus, b. valitsuse muutumine võrdsete meeskonnaks, c. valitsusesisese hierarhia süvenemine, d. valitsusesisese hierarhia vähenemine, e. suured nõudmised ministrile.
8. Parlamendi ülesanneteks on:
a. seaduste vastuvõtmine, b. täitevvõimu legitimatsioon ja kontroll, c. ametnike tegevuse järelevalve, d. seaduste alusel vaidluste lahendamine, e. riigi diplomaatiline esindamine.
9. Loengus esitatud esinduskogu mõjukuse käsitluse kohaselt võib parlament olla:
a. poliitikat vältiv, b. poliitikat kujundav, c. poliitikat mõjutav, d. poliitikat lõpetav
10. Riigipeade hulka kuuluvad:
a. kuningas, b. peaminister , c. presidentuuri liige, d. riigikantsler.
11. Karjäärisüsteemiks nimetatakse bürokraatia mudelit, kus:
a. inimeste põhieesmärgiks on teha karjääri ükskõik, millises sektoris, b. avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgematele, c. avaliku sektori ametikohad täidetakse avalike konkurssidega. d. valitseb, neutraalsus , anonüümsus, hierarhilisus, ametikohta ei saa osta ega pärida.
12. Kõneparlamenti iseloomustab:
a. sellise ülesehitusega saal nagu on Riigikogul b. tugeva suutlikkusega komisjonid c. suur mõjukus poliitika kujundamisel d. avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale
13. Klassikalist parlamentarismi iseloomustab:
a. võimude kokkusulamine, b. usaldushääletuse piiramine, c. partei juhib parlamendisaadikut, d. parlamendiliikme tugev positsioon,
14. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on
a. otsustusprotsessi kiirus b. otsuste kaalutletus c. traditsiooniliste väärtuste säilitamine d. suurem stabiilsus e. otsustusprotsessi läbipaistmatus
15. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis
a. on president valitud parlamendi poolt b. võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha c. on presidendil sama palju võimu kui parlamendil d. pole peaministrit
16. Weberlikku bürokraatiat iseloomustab
a. hierarhilisus b. anonüümsus c. ametikoha päritavus d. tööjaotuse süsteemsus
17. Peteri printsiip
a. on olulisim valitsusistungite korralduspõhimõte b. tähistab bürokraatia korralduspõhimõtet c. tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini d. tähistab valitsuse hälvet, mille kohaselt on ministrid rumalamad kui kantslerid
18. Ministeerium on
a. haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine b. poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust c. tööhõiveastus, mille ülesanne on vastutada erialase hariduse saanud inimeste edasise täiendamise ning otstarbeka rakendamise eest d. dekontsentreeritud valitsus
19. Valitsemise detsentraliseerimine (loengus räägitu kohaselt)
a. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile b. tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust c. tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust d. tagab omavalitsuste võrdse ja ühetaolise arengu
20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab
a. subsiidiumide jagamise aluspõhimõtteid b. kohalike omavalitsuste autonoomsust keskvõimust c. otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil d. otsustamist võimalikult kohalikul tasandil
21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist
a. kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel b. Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel c. ministeeriumi ja selle allasutuse vahel d. kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel
22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse
a. kõik haridusega seonduvad küsimused b. kõik maaeluga seonduvad küsimused c. kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab d. kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud

Sheet 11: test 11

1. Meeldetuletuseks: valitsetus (governance) tähendab
a. riigivõimu väljadelegeerimist b. riigikeskset valitsemist c. ühiskonna valitsemiskorraldust d. valitsemist ilma valitsuseta
2. Valitsemine on tegevus, mille eesmärgiks on loengus räägitu põhjal
a. üksikhuvide allutamine ühishuvidele b. poliitikate koordineerimine demokraatlikust konkurentsist tulenevate ebakõlade ühtlustamiseks c. pakkuda mehhanism prioriteetide määratlemiseks d. poliitika tulemuslikkuse jälgimine ning tagasisidestamine
3. Millised järgnevalt väljatoodud näidetest on riigitõrked?
a. Teabevaegus, mis ei võimalda adekvaatselt otsustada b. poliitikute võimuiha, mis paneb nad silmas pidama tagasivalimist, mitte üldist huvi c. kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat d. riik ei suuda alati tagada avalike hüvede nagu puhas õhk või vesi olemasolu, sest oma põhimõtetelt ei sobi see üldiste huvide kaitseks
4. Millised järgnevatest on turutõrked?
a. eraettevõtjad võivad minna poliitikasse, kahjustades seega konkurentsi b. majanduse tsüklilisus tähendab turu ebastabiilsust ning seega paratamatu ebaadekvaatsuse vahendite kasutamises c. tarbijate eelistused muutuvad ning valitsus võib kukkuda d. inimesed pole masinad - turukesksele lähenemisele omased ratsionaalse valiku mudelid ei toimi ühiskonna korraldamisel
5. Milliseid funktsioone peaks täitma minimaalriik?
a. vaestekaitse b. omandikaitse c. korrakaitse d. üldharidus
6. Mida väidab Francis Fukuyama riigi sügavuse kohta?
a. pole tähtis, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab b. olulisem kui riigi tugevus, on riigi sügavus c. olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus d. Venemaa on oluliselt tugevam riik, kui omaaegne Nõukogude Liit
7. G. Esping- Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad:
a. Põhjamaade, b. Lõuna-Euroopa c. islamimaade d. Hiina
8. Mis on uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks?
a. innovatiivsus b. ratsionaalsus c. demokraatlikkus d. riigi tugev roll
9. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks?
a. ettekirjutused (ning nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid) b. vägivallamonopol c. rahaline mõjutamine (nt toetuste kaudu) d. rahaline toetamine (nt aktsiiside kaudu) e. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine
10. Milised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees?
a. stabiilsus b. innovatiivsus c. jäikus d. suutlikkus tagada teenused ka vähemperspektiivikatele, mittelähtumine konkurentsi põhimõttest
11. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees?
a. kõrgem jätkusuutlikkus b. vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime c. suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega d. võimaldab kiireid muutusi
12. N-ö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab
a. riigi ning kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel b. erasektori ja kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel c. riigi ja erasektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel d. riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudel, milles on esiplaanil subsidiaarne valitsemine
13. Milliseid loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika ?
a. põhimõtteliste otsuste langetamine b. kaasatud on üksnes ametnikud c. valitakse välja konkreetsed lahendused d. tegeletakse ka nende lahenduste elluviimisega
14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi
a. POSTPOL b. POLMANAG c. CORPREG d. POSTCORB
15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal?
a. väljakutse riigi legitiimsusele - inimesed reisivad rohkem välismaal ja esitavad ka oma riigile rohkem nõudmisi b. Väljakutse riigi pädevusele – riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige põhilisemate huvide ja heaolu osas c. Väljakutse riigi vormile – järjest kasvab suundumus isegi siseriiklikel riigiinstitutsioonidel orienteerida ennast rahvusvahelistele otsustusfoorumidele, mitte riigi keskvalitsusele d. väljakutse riigi autonoomiale - riigiinstitutsioonid muutuvad üha rohkem poliitika loojatest poliitika tarbijateks, sest üleilmastumine piirab riigijuhtide kasutadaolevaid võimalusi, eriti majandusküsimustes
16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse
a. valitsusjuhtide kokkusaamisi kolleegidega teistest riikidest b. valitsuskabineti siseriiklikke kohtumisi c. erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil d. ministeeriumi infosüsteemi
17. Poliitika ülekandumine
a. on protsess, mille käigus võtab üks riik teise riigi praktikad teatud küsimuses üle b. võib olla nii vabatahtlik kui sunniviisiline c. on suhteliselt triviaalne protsess tänapäeva poliitikas d. tähendab vastutuse kandumist valitsuselt ühiskonnaliikmetele
18. Millised probleemid kaasnevad governance'iga?
a. vastutuse kadumine b. riigi tühjenemine c. poliitika ülekandumine d. mitmetasandiline valitsemine
19. Majanduskordade ideaaltüübid on:
a. turumajandus , b. segamajandus c. ettevõttemajandus, d. käsumajandus, e. rahvamajandus.
20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on:
a. ettekirjutused, b. kaitsetollid, c. rahaline mõjutamine, d. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine, e. alternatiivstsenaariumide konstrueerimine.
21. Tänapäeval on kõige enam levinud majandspoliitiliseks korraldusviisiks
a. turumajandus b. käsumajandus c. vabakaubandus d. segamajandus

Sheet 12: test 12

1. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda iseloomustab
a. keskendumine jõutasakaalule - sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid b. inimloomuse optimistlik käsitlemine - inimesed on tegelikult head ja koostööle orienteeritud c. keskendumine päriselus toimuvatele sündmustele, mitte niivõrd teooriatele d. väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest
2. Idealismi ehk liberalismi kui üht rahvsuvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab
a. naiivne sõjakäsitlus b. arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest c. rahvusvaheliste lepintute tähtsustamine d. optimistlik käsitlus inimloomusest
3. Koolkonda , mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning representatsioonide tasandil (Venemaa on suur karu, kes meile käpaga äsada võib, Soome on vapper väikeriik, kes ajab oma asja), nimetatakse
a. uusliberalismiks b. postmodernismiks c. strukturalismiks d. konstruktivismiks
4. Westfaali maailmasüsteemi mudeli algsete tunnuste hulka kuuluvad:
a. Euroopa riikide kokkulepe ühise kristluse tõlgenduse levitamiseks üle maailma, b. õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi, c. riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus, d. maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast, e. riigid ühinevad rahvusvahelist julgeolekut tagavaks maailmaorganisatsiooniks.
5. ÜRO maailmarahu mudeli tunnuste hulka iseloomustavad järgmised tunnused:
a. riikidel on otsustusõigus oma siseasjade üle b. riikidel on keelatud minna teineteise vastu sõtta c. riigid ühendavad jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks d. relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks
6. Tänapäeva rahvusvahelist poliitikat iseloomustab:
a. tavarelvastusega sõdade tõenäosuse vähenemine, b. riikidevaheliste konfliktide oluline kasv, c. madala intensiivsusega konfliktide esilekerkimine, d. selgepiiriliste riikideliitude olemasolu, e. nälja, AIDS-i ja teiste globaalprobleemide oluline vähendamine.
7. Bipolaarne maailmakord
a. kehtib hetkel maailmas b. kehtis maailmas mõnikümmend aastat tagasi c. tähistab maailma jagunemist kaheks riigiks d. tähistab seda, et maailmapoliitikat domineerivad kaks jõukeskust
8. Külmaks sõjaks nimetatakse
a. USA ja NSVL -i vastuseisu b. igasugust konflikti, mis ei muutu otseseks sõjategevuseks ehk kuumaks sõjaks c. pingete lõdvenemist maailmapoliitikas d. uue maailmakorra kehtestamist
9. Wallersteini maailmasüsteemi mudeli osadeks on:
a. tuum, b. ring, c. perifeeria , d. poolperifeeria, e. kokkuvarisenud riigid (failed states )
10. Protsessi, mille käigus vähenevad geograafilised piirangud inimtegevusele ning riikide siseelu mõjutavad üha olulisemal määral sellega seotud riigid (nt riigid, millest on tulnud olulisel määral immigrante, riigid, mis on antud riiki investeerinud vms), nimetatakse
a. üleilmastumiseks b. hargmaistumiseks c. glokaliseerumiseks d. globaliseerumiseks
11. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni
a. Euroopa Parlament b. Euroopa Liidu Nõukogu c. Euroopa Komisjon d. Euroopa Liidu president
12. Euroopa Liidu Nõukogu koosneb
a. volinikest b. EL liikmesriikide ministritest c. EL liikmesriikide valitsusjuhtidest d. nõunikest
13. Rahvusvaheline režiim tähendab:
a. riikidevaheliste lepingutega stabiilselt korrastatud eluvaldkonda, b. demokraatia muutumist ülemailmseks valitsemistüübiks, c. eritingimustega vanglat terroristidele (nagu Guantanamo).
14. Riigi enesekaitsevahendite hulka kuuluvad:
a. surveabinõu e repressaal, b. vastuabinõu e retorsioon, c. mõjutamisabinõu e impressaal. d. sõda
15. Mis on humanitaarne interventsioon
a. Sõjas kannatada saanud riigile erinevat liiki abi (riided, raviimid, toit, joogivesi) saatmine b. rahuvalvurite riiki saatmine korra tagamiseks ja sõja ära hoidmiseks c. ühe riigi sekkumine teise siseasjadesse d. sekkumine teise riigi siseasjadesse ÜRO mandaadiga