Suur pauk (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

doc

Päikesesüsteemi tekkimine

Kadrioru Saksa Gümnaasium Päikesesüsteemi tekkimine Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013  Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas............

Astronoomia ja astroloogia

7

doc

Suure Paugu teooria ja ajalugu

Suur Pauk Allikas: Vikipeedia WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.

Füüsika

16

ppt

Suure Paugu teooria ja evolutsioonid

Suur Pauk  The Big Bang Theory Teooria loonud Belgia Paisumine on vaadeldav astronoom George Lemaitre Hubble'i seose järgi, mis ütleb, 1927 et mida kaugemal on meist Suur Pauk ehk hüpoteetiline galaktika, seda kiiremini ta sündmus (u. 13,7 mld a meist eemaldub. tagasi ) Teooria kohaselt erineb Toimus üliväikese ja tiheda universumi praeguni seisund mateeriakogumi plahvatuslik tema kunagisest ja tulevasest laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus

Loodusteadused

13

doc

Evolutsiooniõpetus

INIMENE Vanaaegkonna eel ja algusel arenes elu vees. Ka praeguse Eesti alasid kattis sel ajal meri ­ Paleobalti meri. Ordoviitsiumi ja siluri ajastutel meres elanud vetikatest, ainuraksetest, käsijalgsetest ning teistest organismidest moodustusid põlevkivi, fosforiit ja lubjakivi. Devoni lõpust kuni kvaternaari ajastuni puuduvad Eestis aluspõhja kivimid. Sellest ka suur lünk Eesti paleontoloogilises kroonikas. Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus ­ elu levis maismaale (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks ­ Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis

Bioloogia

26

doc

Füüsika 12kl astronoomia

Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. 17.Tuumade süntees e. termotuumareaktsioonid Tuumaenergeetika, Tuumade liitumine ehk süntees ­ kahe kerge tuuma kokkupõrge ja ühinemine, mille tulemusena tekib raskem, stabiilsem tuum, seejuures vabaneb suur hulk energiat. Tuumade ühinemiseks on vajalik kõrge temperatuur (10 000 000 C) ja ülikõrge rõhk. Seetõttu nimetatakse neid reaktsioone ka termotuumareaktsioonideks. Toimub Päikese ja teiste tähtede tuumades. Näide: H H He 1n energia 0 42 3 1 2 1 +++ 2H 1 - deuteerium (vesiniku isotoop) ehk raske vesinik 3H 1 - triitium (vesiniku isotoop) ehk üliraske vesinik Et deuteeriumi leidub looduses piisavalt, on see suurepärane alternatiiv eeskätt fossiilkütustele

Füüsika

112

docx

Megamaailma füüsika

..................................................... 41 10. TÄHESÜSTEEMID EHK GALAKTIKA...................................................................41 10.1. LINNUTEE – MEIE GALAKTIKA....................................................................41 10.2. TEISED GALAKTIKAD................................................................................. 42 11. TUMEAINE....................................................................................................... 44 12. SUUR PAUK..................................................................................................... 45 12.1. SUURE PAUGU TEOORIA KRONOLOOGIA...................................................46 13. UNIVERSUMI EVOLUTSIOON JA TULEVIKUSTSENAARIUMID.............................48 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 49 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................

Füüsika

55

pdf

Universum pähklikoores

kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7 Galaktikate vaatlustest ilmneb, et Universum paisub: peaaegu iga galaktikapaari vaheline kaugus suureneb. Umbes 15 miljardit aastat tagasi oleks pidanud galaktikad olema koomal ja kõik üksteise kukil ning aine tihedus pidanuks siis olema määratu suur. Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku 7 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI paisuma kuni praeguse üsna tühise keskmise tiheduseni. Kuid nüüd me teame, et selleks, et

Kosmograafia

58

doc

Universum pähklikoores

kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7 Galaktikate vaatlustest ilmneb, et Universum paisub: peaaegu iga galaktikapaari vaheline kaugus suureneb. Umbes 15 miljardit aastat tagasi oleks pidanud galaktikad olema koomal ja kõik üksteise kukil ning aine tihedus pidanuks siis olema määratu suur. 6 Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku paisuma kuni praeguse üsna tühise keskmise tiheduseni. Kuid nüüd me teame, et selleks, et tuumareaktsioonid varajases Universumis said toota hulgi kergeid elemente, mida me nüüdisajal näeme enda

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)