50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margus saar
Õppematerjali autor
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaa
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riikide teke oli tingitud sellest, et paljud riigid oli pettunud eelmisest riigikorrast ja arvasid, et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab kergitada riiki teistest tähtsamale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja nii nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile pare
Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näieks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Tüüpiliseda totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Kuna tegemist oli suurte ja võimsate maadega, siis mõjutas seal toimub nii Euroopa kui ka kogu maailma ajalugu. Diktatuuride iseloomulikud jooned Vaatamata sellele, et diktatuuride ideed ja eesmärgid erinesid üksteisest, oli diktatuuridel palju ühiseid jooni. 1. Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus 2. Juhikultus(juht, keda imetleti) 3. Võimul ainult üks partei ja ideoloogia 4. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest 5. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi 6. Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega 7
Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis.
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhik
esindajatega, jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. Nii võttis riik endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Majanduskriisi püüdis Hitler ületada majandusliku riikliku juhtimisega. See tähendab, et kõigil oli üks eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Demokraatia säilis aga Suurbritannias ja Prantsusmaal. Suurbritannias toimis põhiseaduslik monarhia, demokraatial oli pikk ajalugu. Sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal. Ka majanduskriis ei olnud Suurbritannias nii terav kui teistes riikides. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinnalangus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Samuti oli Suurbritannia osa Briti impeeriumist, kuhu kuulusid veel asumaad Indias, Aafrikas, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa
päevaga. Rahvas lootis, et tema viib Itaalia taas võimsate suurriikide sekka. Fasisitid hakkasid võitlema kommunistide vastu . 9.Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule tema õpetus ja eesmärgid Mussolini tuli võimule 1922.a. Itaalias. Ta oli Rahvusliku Fasistliku Partei juht . Tema õpetuses oli tähtsamail kohal rahvas. Fasismi peamine idée kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele. Rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne Tema diktatuuri aluseks oli natsionalism ehk rahvus. Inimelude väärtus oli sellises riigis väike nende elude ohverdamine riigi ja rahvuse nimel olid õigustatud. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht . 10.Kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid fasistideks kutsusid end endised sõjaväelased ja töötud ,kes kuulusid Rahvuslikku FasistlikkuParteisse. Fascio tähendab itaalia keeles ühendust või liitu Võitlusliit loodi Itaalia muutmiseks võimsaks riigiks
Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati. Mussolini õpetus: Tähtsaimal kohal rahvus;Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele; Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Suured muudatused majanduses:Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks;Ettevõtteid kontrollis riik;Töölised jagati kutsekogudesse;Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone; Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine;Valitsus kontrollis haridust;Inimeste tegevust jälgis salapolitsei; Kõik inimesed pidid teenima riiki SAKSAMAA- Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai riigikantsleriks.Natsid koguvad poolehoidu. 1923 korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid