Teine maailmasõda ning külm sõda- Isikud ja seosed (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

NSVL

Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 ­ 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 ­ pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon ­ breznevi ajal ­ seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril ­

Ajalugu

3

doc

Maailm pärast II maailmasõda

King ­ Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer ­ kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt ­ (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl ­ Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher ­ "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil. de Gaulle ­ kindral, lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast suure võimuga president. Beria ­ NSV Liidu riigitegelane, kelle vastu populaarsuse kasvades korraldati vandenõu (Malenkov ja Hrustsov) Hrustsov ­ NSV Liidu riigitegelane, juhtis tegelikult riiki "sula" ajal. Breznev ­ kommunistliku partei juht, majanduse ekstensiivne arendamine. Andropov ­ 68-aastane KGB juht, kes mõistis reformimise vajadust, kuid ei suutnud midagi ära teha.

Ajalugu

6

doc

Venemaa 1953-2009

Poliitbüroo liikmeiks said Beria, Malenkov, Bulganin, Hrustsov, Molotov, Kaganovits, Mikojan, Vorosilov, Saburov ja Mihhail Pervuhhin (1904-1978). Partei peasekretäriks (ametlikult seda kohta küll enam ei olnud) ja Ministrite Nõukogu esimeheks (ehk siis põhimõtteliselt Stalini järglaseks) sai esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed tahtsid sellega ära hoida liiga suure võimu koondumist taas ühe isiku kätte ning Hrustsovi peeti ilmselt ka ohutumaks meheks parteiaparaati juhtima. Molotov sai taas välisministriks ja Beria sai taas sisejulgeoleku juhiks (ühtlasi Malenkovi 1. asetäitjaks valitsuses). Bulganin sai kaitseministriks, Vorosilov Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Pervuhhinit ja Saburovit peeti nö. Malenkovi meesteks. Malenkovi varjus kujunes esialgu NSV Liidu tegelikuks liidriks Beria, kes väga aktiivse ja otsustusvõimelise mehena asus riiki reformima

Ajalugu

26

doc

12. klassi ajaloo konspekt

a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga · detsembris I üleriigilised valimised ­ KDLi võit (kantsler H. Kohl) c) 1998-2006 võimul SDP+rohelised (Gerhard Schröder + Joschka Fischer) d) Alates 2006 võimul KDL (Angela Merkel) 5. Saksa majandusime ­ turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga (L. Erhard- Adenaueri maj.minister) = sotsiaalne turumajandus a) Põhjused: · külm sõda kandus sotsiaalvaldkonda ­ kõrge elustandard kui kommunismi tõrjumise vahend b) Sisu: · riik ei reguleeri ettevõtlust vaid loob soodsad tingimused · vaba konkurents · riik hoolitseb sots. turvalisuse eest vähendades turumajandusest tulenevat ebavõrdsust (toetused, pensionid jne) c) Tulemused: · 1950-69 majanduskasv 6,7% aastas ­ IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel) · heaoluühiskonna kujunemine- suurenenud sissetulekud ja sotsiaalne turvalisus

Ajalugu

6

doc

Lähiajalugu II

maareform ja sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine; valimised, mille kommunistid võitsid. Tööstuse natsionaliseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine. NSVL satelliitriigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria. 1949. aastal kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Stalini järel 1953. aastal läks võim Lavrenti Beriale, kes alustas uuendusi. Alustas suhete normaliseerimist, liiduvabariikidele anti rohkem vabadusi. Tema kõrvaldati ning siis tuli Nikita Hrustsov. Tühistas osa Beria uuendis, kuid siiski tekitas sulaperioodi. Korea sõda. 1950-1953. Põhja-Korea NSVLi ja Hiina toetuse tungis kallale L-Koreale, vallutas suure osa. ÜRO kindral MacArthur tungis ka sisse ja olid edukad. Aasta lõpus aga NSVLi toetused Hiina oma vägedega ÜROle kallale. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Berliini ülestõus 1953. Sakslased lootsid juba võõrvõimu alt pääseda, ülestõus. Lääneriigid ei

Ajalugu

12

odt

Ajalugu peale II MS

1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis

Ajalugu

4

docx

Maailm pärast II maailmasõda

Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie ­ NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin ­ USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan ­ USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ­ Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a

Ajalugu

4

doc

NSVL, külm sõda

1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse

Ajalugu

Kommentaarid (0)