Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

UUS MEREMAA (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
UUS MEREMAA #1 UUS MEREMAA #2 UUS MEREMAA #3 UUS MEREMAA #4 UUS MEREMAA #5 UUS MEREMAA #6 UUS MEREMAA #7 UUS MEREMAA #8 UUS MEREMAA #9 UUS MEREMAA #10 UUS MEREMAA #11 UUS MEREMAA #12 UUS MEREMAA #13 UUS MEREMAA #14 UUS MEREMAA #15 UUS MEREMAA #16 UUS MEREMAA #17 UUS MEREMAA #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 194171 Õppematerjali autor
Sissejuhatus 3
Riigi geograafiline asend 4
Riigi kuulumine suurregiooni 5
Riigi arengutaseme näitajad 5
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5
Rahvastik 6
Linnastumine 9
Energiamajandus 10
Põllumajandus 11
Metsamajandus 12
Tööstus 13
Transpo 14
Raudteetransport 14
Siseveetransport 14
Mereveetransport 14
Õhutransport 15
Turism 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Referaat Uus-meremaast

SPC ­ (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) [1] 4.Rahvastik Kuna Uus- Meremaal elab 4 331 600 inimest, on see pigem keskmine riik. Nagu tabelilt näha, on rahvaarv kasvanud üsna sujuvalt, kuigi 2001st aastast on kasv natuke hoogsamalt edasi läinud. Viimase 14 aastaga on rahvaarv suurenenud 571 236 võrra. [12] Keskmine rahvastiku tihedus on 16.1 in/km2. Uus- Meremaa asub maailma riikide edetabelis rahvastiku tiheduse poolest 200. kohal. Esimesel kohal asub Macau (18 534,247 in/km2), teisel Monaco (16 923,077 in/km2) ning kolmandal Singapur (7 022,81 in/km2). Võrreldes naaberriigi Austraaliaga (2,88 in/km2) [11], mis asub 233. kohal, on Uus- Meremaa rahvastiku tihedus ikka palju suurem. Austraalia nii väike rahvastiku tihedus on tingitud sellest, et suurt osa riigist katavad mitmed kõrbed ning inimesed on koondunud äärealadele elama, jättes

Geograafia
thumbnail
7
doc

Uus-Meremaa

Põhjasaar 114597, Stewarti saar1746 km2) ning Chathami (963 km2), Keramdeci (33,5 km2), Antipoodi, Aucklandi, Bounty, Campelli jmt. saari. Okeaanias on Uus- Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). 4. Pinnamood Uus-Meremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 200-1000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus- Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Uus-Meremaa ehk Lõuna-Alpid (kõrgeim Mount Cook ehk Aorangi mäetipp 3764 m), mille idanõlvad alanevad laugjalt maa suurimaks, Canterbury tasandikuks. Piki läänerannikut paikneb kitsas Westlandi madalik. Lõunas on fjordrannikut. Põhjasaare keskosas paikneval keskmaal 500 m kõrgusel

Geograafia
thumbnail
16
doc

Uus meremaa uurimus

............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................... 13 6.2. Raudteetransport...................................................................................................

Geograafia
thumbnail
10
doc

Referaat Uus - Meremaa

Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). Kõige lähemal asub Austraalia, mis asteseb Uus- Meremaast loodes. Antartika asub Uus-Meremaast edelas, umbes 2500 km kaugusel. Lähim pealinn on Canberra (Austraalia pealinn). Uus-Meremaa ulatus põhjast lõunasse on 34-48 põhjalaiust. Uus-Meremaa saared asuvad Vaikses ookeanis, loodesse jääb India ookean. Uus- Meremaa ja Austraalia vahele jääb Tasmani meri. Uus ­ Meremaa koordinaadid on 41 00 S, 174 00 E. (Lisa 1) Pinnamood Uus-Meremaa pinnamood on mägine. Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse tagajärjel (nad on kas vulkaaninõod või vulkaaniliste protsesside käigus tekkinud mäed). Lõunasaarel asuvad Uus-Meremaa Alpid, mis on ka riigi kõige kõrgemaks mäestikuks. Mount Cook on Alpide kõrgeim tipp, tema kõrgus on 3756m. Mäe tipp on kaetud igilume ja liustikega

Geograafia
thumbnail
3
doc

Austraalia

AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka viljakad tasandikud kaguosas Rahvast

Geograafia
thumbnail
15
docx

Kreeka

KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas ­ Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mäge

Geograafia
thumbnail
26
pptx

Uus-Meremaa

10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides. Pinnamood UusMeremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 2001000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Kliima Suurem osa UusMeremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C

Geograafia
thumbnail
17
docx

PORTUGALI VABARIIK

Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Energia majandus....................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun