Maailm ja Eesti XX sajandi algul (0)

Ajalugu KT 1

töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Sotsiaaldarwinism maailm tugineb looduslikule valikule, üksnes tugevamad jäävad ellu. Seega oli võimalus alla jääda. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses

proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19. saj viimasel lõpul hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja A-U vahel, 1882. a ühines nendega Itaalia nn Kolmikliit. Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust, et ei ründa Prantsusmaad, see sundis Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingut sõlmima, millega kohtustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Inglismaa ühines nendega, kuna leidis, et Euroopa riikide jõudude

Maailm 20. sajandi algul

Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks.

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema. Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene raadiosaade) leiutis osutuks tähtsaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 3. Proletariaadi roll 20. sajandi algul. Töölisliikumise 4 suunda. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud

Imperialism

Taheti oma õigusi suurendada. Revolutsioonilised sotsialistid ja Karl Marx kuulutasid klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 5. Mis seisukohad olid levinud tööliskonna hulgas 20 . saj alguses? Miks just sellised? Revisionism ei kasutatud vägivalda. Tsentristlik suund kasutati vägivalda oma tahtmise saamiseks. Anarhistlik suund Usuti progressi,kuigi need võisid väga erinevad olla. 6. Mil määral nõustute väitega, et 20.saj algul oli Euroopa maailmas kõige tähtsam? Põhjendage oma seisukohta. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopaks,selle juhtmõtteks olid isikuvabadus,demokraatia,eraomand 7. Millised sõjalised blokid kujunevad välja 20.saj algus(dateerige, liikmeskond) ? Kolmikliit 1879 (Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia) hiljem lisandus Itaalia 1882 Antant 1893 (venemaa ja Prantsusmaa), 1904 Pr. ja Inglismaa, 1907 Inglismaa ja venemaa 8

Maailmapilt enne Esimest maailmasõda

lähedaseks. Wilhelm II hakkab ehitama raudteed läbi Türgi Lähis-Itta. Samal ajal on ka Inglismaa huvitatud Türgist. SISEPOLIITIKA Sakamaal on palju erinevaid parteisid, mõjukaimad neist on kolm: konservatiivid, liberaalid ja sotsaaldemokraadid. Sotsaaldemokraatlik partei Saksamaal on Euroopa tugevaim ja osaleb ka parlamendis. PRANTSUSMAA (lk 26-27) MAJANDUS · Tööstus: Prantsuse Preisi sõja tõttu on majandus stagnatsioonis kuni sajandi alguseni. Siis hakkab majandus liikuma tänu masinatehastele, eeskätt sõjatehastele. Kõige kaasaegsem on mootorite tootmine luuakse Renault autotehased. Suuremahuline metallurgia jääb soiku kuna Alsass-Lotring on Saksamaa käes. · Pangadus: Majanduses domineerib pangandus. Kõige suuremad ja mõjukamad on 3 panka, mis paigutavad põhiosa kapitalist riigist välja. Prantsuse kodanlus on rantjee kodanlus(elavad

Maailm 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda

A. Einstein 1905 erirelatiivsusteooria S. Freudi 1900 psühhoanalüüs Süüfiliseravim Nobeli preemiad A. Nobel kogus lõhkeaine tootmisega hiigelvaranduse, mida akati jagama pärast mehe surma Mööndi, et kõrgväärtuslikku kultuuri võib leida mujaltki kui Euroopast (kirjanduspreemia indialasele R. Tagorele) Juugendstiil suurejooneline harmoonia Ekspressionism autori isiklikud, närviliste tundmuste ja elamuste väljendamine C. Chaplin Maailmamajanduse areng 20. sajandi algul Globaliseeumine rahandusarutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Ühiskondlikd liikumised 20. sajandi algul K. Marx Revisionistid sotsialismini on võimalik jõuda järk-järgult reformidega Vene enamlased V. U. Lenini eestvedamisel; idee tee sotsilismini võimalik vägivaldse revolutsiooniga ja proletariaadi (palgatööliskond) diktatuuri kehtestamine Tsentristlik K. Kautsky eestvedamisel üritasid leida keskteed